Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Käes on aeg välja töötada riiklik ehituspoliitika
Eelmisel aastal võisin statistikaameti majandustulemusi vahendades märkida, et majanduskasvu veab ehitussektor. Ehitussektor troonis mitu kvartalit järjest majanduse kasvumootorina. Kuid nüüd on olukord vastupidine. Ehitussektorist on statistika järgi saanud pidur.
Miks on see nii? Ilmselt on jooksvaid põhjuseid palju, ent üks läbivaid ja suuremaid on ehitussektori arengu riikliku strateegia puudumine. Pigem lastakse ehitussektoril elada piltlikult öeldes peost suhu. Kui on head ajad, siis on hästi, ja kui halvad ajad, jäävad ehitajad üksi.
Ehitussektor väärib laiemat pilku. Eestit külastatavatele delegatsioonidele tuuakse tihti näiteks meie IT-sektorit ja selle saavutusi, sama promo teevad poliitikud välisriike külastades.
Mis on meie ehitussektoril viga, et see ei vääri sarnaselt ITga jõulist esiletõstmist? Kas selle taga on vähene lobitöö, kirutud ehituskvaliteet, “ehitajatega on ebamugav asju ajada” stereotüüp või midagi muud?
Pakun välja, et üks põhjus on see, et ehitussektoril puudub konkreetne suund, mida ka riik soosiks.
Ma ei mõtle siin euroraha või mõne muu abiraha suunamist ehitusobjektidesse, vaid maailmatasemel oskusteavet mõnes ehitussektori valdkonnas täpsemalt. Olgu siis selleks teed, energiatõhus ehitus, tipptasemel arhitektuurilahendused ja teostused või kiired lahendused.
Selle asemel, et panustada arengusse, tegeleb riik ehitussektorit halvava maksupoliitikaga, madalate pakkumuste soosimise ja ehitusseadustiku nüansside vägikaikaveoga.
On aeg otsustada, mis meie ehitusele rohkem väärtust toob, kas maksupoliitika ja seadusandlus või reaalset elu mõjutavasse arendustegevusse panustamine.
Vaja on riigi ja ehitajate koostööd. Küsimusi on palju, ent vastuseid pole üldse. Ilmselt ongi tarvis esitada õigeid küsimusi, et saada vastuseid. Vastuseid ei saa aga ilmselgelt anda üks ettevõtja või poliitik, vaid kogu ehitussektor koostöös riiki juhtivate inimestega.
Usun, et Eesti ehitussektori majanduse tõusudest ja mõõnadest saadud kogemustele tuginedes on aeg ehituspoliitika loomiseks küps. Jõudu!