Pettused röövivad kümneid miljoneid eurosid

Turu 5000 osalejast on Sillati sõnul ligi pooled eraisikud, kes ei maksa tehingute pealt makse, ja 2500 ettevõttest tegutseb tegelikult vaid 500. “Ülejäänud (ettevõtted – toim) on paberi peal ehk nii-öelda juba tankisti käes riiuli peal ootamas või kohe tankisti kätte minemas. Eestis on väga lihtne ettevõtet moodustada ja likvideerida,” selgitas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) tegevjuht.

Riigil jääb kasutatud autode sektorist aastas saamata 40–60 miljonit eurot, märkis Sillat eile kasutatud autode turgu käsitleval konverentsil.

Põhilised pettused on Sillati sõnul käibemaksupettused, odomeetrinäidu korrigeerimine ja avariilisuse varjamine.

Halvad kombed visad kaduma. Sillati sõnul sai pettuste aeg alguse taasiseseisvunud vabariigi algusaastatel, kui vanad seadused enam ei kehtinud ja uued polnud veel jõustunud. “Näiteks odomeetrite kerimine on meil pärit sellest ajast,” ütles Sillat. “Samuti kuulusid pettuste hulka offshore-firmade kasutamine, taksode ülevärvimine ja masinate kloonimine.”

Tänaseni toimivad käibemaksupettused said aga alguse alates Euroopa Liiduga liitumisest ja võivad petjatele tuua suure kasumi. “Euroopast ostab käibemaksukohustuslane ettevõte auto ilma käibemaksuta. Eestisse jõudmisel on see juba eraisiku auto, aga siseneb turule käibemaksu võrra odavamalt. Kuidas masin edasi liigub, on juba tehnika küsimus: kas otse tarbijale või kavalasse skeemi, kus erinevates riikides hakatakse käibemaksu tagasi küsima. Sellise meetodiga on võimalik ­auto omahind praktiliselt nulli viia,” rääkis Sillat.

Avariilisuse puhul otsitakse võimalusi raha kokku hoida kuni selleni välja, et masina keres kasutatakse aiaposte. “Seda on hea keevitada, sinna külge saab kinnitada mootori. Sellist posti kasutatakse auto pikitalal, see on väga odav,” näitlikustas Sillat.

Tema sõnul on selline lahendus rahaliselt küll odavam, kuid ohustab autokasutaja elu ja tervist, kui peaks tekkima avarii, sest kasutatava metalli omadused erinevad originaalosadest olulisel määral. Ka on petturid töö ära teinud turvapadja välja võtnud ja asendanud lihtsalt täitematerjaliga.

Kilometraaži järjest lihtsam muuta. Sillat tõdes, et Eestis leidub kasutatud autode turul vähemalt 100 000 masinat, mille odomeetri näitu on korrigeeritud, maanteeinfo põhjal võib see näitaja osutuda veelgi suuremaks. Uuemate masinate puhul on odomeetrinäitu korrigeerida väga lihte, Sillati sõnul piisab selleks vaid õigest nutiseadme rakendusest. “Võtate oma iPadi, tõmbate alla ühe app’i ja sellega saate oma auto odomeetri näidu täpselt selliseks, nagu on tarvis, nagu klient soovib,” märkis Sillat.

Üldiselt jäi Sillat aga optimistiks, kuna uute ja korralike kasutatud autode müük on suurenemas.

Eesti Reklaaminõukogu liikme Andres Jõesaare hinnangul oleks turu korrastamine ja reguleerimine kõigile vajalik, sest mõelda tuleks ka kaugemale kui ainult autoostu moment.

Väga lihtsaks ta seda ei pidanud. “Kui võtta aluseks praegused seadused ja järelevalve tegemiseks viia tehingu juurde üks inimene maksu- ja tolliametist, tarbijakaitseametist ja kaitseliidust, kes jälgiks tehingut püssirohu saatel, võib-olla siis läheks paremaks, võib-olla jääks pättusi vähemaks,” pakkus Jõesaar.

Tema sõnul pooldatakse riigis siiski pigem kulude ja kontrollijate arvu vähendamist, mistõttu tuleks pilk suunata rohkem eneseregulatsiooni juurde. Reklaaminõukogu esindaja hinnangul peaks õige reklaam tähelepanu püüdma, inimesega õiges keeles kõnelema ja iha tekitama.

 

Eetilisest ärist ei saa rääkida

Marika Priske, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Eetiline äri eeldab, et maksud on makstud ja tarbijat ei peteta. Kasutatud autode turul ei saa aga praegu kahjuks eetilisest ärist rääkida: müüja ja ostja vastastikune kasu ja austus puudub ning tarbijale üritatakse müüa kaupa kõrgema hinnaga, kui see väärt on.Eetilist ja ausat tarbimiskeskkonda on enim vaja just ettevõtjatele endile, kuna vastasel juhul pole võimalik ausatel firmadel turul konkureerida nende ettevõtetega, kes tegutsevad ebaausalt. Mujal riikides eksisteerib nii era- kui ka avaliku sektori, aga ka ühistöös valminud keskkondi, kus saab vaadata auto ajalugu ja muud asjassepuutuvat ja mis on auto ostjale ostuotsuse tegemisel kriitilise tähtsusega. Selline keskkond peaks välja kujunema ka Eestis.