24. november 2013 kell 21:00

ERRi juht muutis tooni

Eelmise nädala alguses nägi ERRi juht Margus Allikmaa jalgpalli MMi finaalturniiri Eestis näitamise ainsa võimalusena ülekandeõiguste müümist mõnele teisele kanalile, aga reedeks oli ringhäälingu juht valmis otsima võimalusi ise jalgpalli näidata.

“Et jääda 2014. aasta eelarve kulude ja tuludega tasakaalu ja ka säilitada kõik programmid selliste saatemahtudega, nagu need aja jooksul on välja kujunenud, peame jalgpalli MMi õigustest loobuma,” teatas Allikmaa ERRi spordiportaali vahendusel esmaspäeval. Siis pidas ta müüki ainsaks võimaluseks, kuidas jalgpalli MM Eesti vaatajani jõuaks.

400 000 eurot pole mõtet tuulde lasta. Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Andrus Ansip, et oleks väga pettunud, kui MMi ülekanded ära jääks. Ta pööras tähelepanu asjaolule, et ülekande eest küsitavast 600 000 eurost on lepinguga võetud kohustus 400 000 eurot litsentsitasu niikuinii ära maksta. Ansipi sõnul poleks mõistlik maksta ära 400 000 eurot, et siis kokku hoida 200 000.

Ansipi sõnul on võimalus riigieelarvest rahvusringhäälingu toetamiseks lisaraha leida. “Ma väga tahaks näha, et rahvusringhääling ise otsiks neid lahendusi,” märkis peaminister.

Reedel teatas Allikmaa Äripäevale, et ERR kaalub jalgpalli näitamist n-ö teiste saadete arvel. Tema sõnul on raha leidmiseks kolm võimalust: müüa õigused teisele kanalile, saada raha riigieelarvest või leida oma eelarvest.

Viimast võimalust on ERR juba aasta otsa kaalunud. “See oleks erakordselt karm. See tähendaks, et peaksime väga suure hulga saateid ära jätma, et 600 000 eurot katta,” märkis juhatuse esimees ja lisas, et neid saateid vaatab isegi pisut suurem hulk inimesi, kui on jalgpallihuvilisi.  Allikmaa sõnul on küsimus, kas jätta hooaja jooksul ära näiteks kaks kallimat või kuus odavamat saadet.

Kallis litsents sunnib näitama. Kas järgmise aasta jalgpalli MMi näitab ERR või suudetakse ülekandeõigused müüa mõnele teisele Eesti telekanalile, peaks selguma enne jõule. “Seda ei saa me endale kuidagi lubada, et maksame lihtsalt litsentsihinna ära, kanname selle kulusse ja keegi ei näita. See ei oleks enam täiearuline. Kui juba hävime, siis suurelt,” ütles Allikmaa.

Ringhäälingu nõukogu esimehe Agu ­Uudelepa sõnul olid MM-finaalturniiri kulutused veel 19. novembril ringhäälingu järgmise aasta eelarves küsimärgiga. Nõukogu esimees viitab, et seaduse järgi peab ringhäälingul olema tasakaalus eelarve. See tähendab, et eelarves ei saa olla “ujuvaid” asju.

“Sellest tulenevalt oligi nõukogu soov juhatusele, et eelarve vastuvõtmise ajaks ehk detsembrikuiseks nõukogu istungiks peab see küsimus olema üheselt mõistetavalt lahendatud,” ütles Uudelepp.

Praegu soovib nõukogu, et litsentsi  ei müüdaks teisele kanalile, vaid otsitaks võimalusi koostöös teiste organisatsioonidega ise võistlust näidata.

Uudelepa sõnul peab juhatus läbirääkimisi, et leida raha. “Juhatusel on olemas nõukogu vaikiv toetus selleks, et pidada kõnelusi lisaraha saamiseks, võrreldes praeguse riigieelarve piirsummaga,” lisas nõukogu esimees. Tema sõnul ei saa ERRi nõukogu rahvusringhäälingu eelarvet kinnitada enne, kui pole teada riigieelarvest tulev täpne summa. Uudelepp loodab eelarve kinnitada nädal enne jõule.

Ei taha hädaldada. Margus Allikmaa lisas, et rahvusringhääling pole tahtnud minna avalikult hädaldamise teed, kus kurdetakse rahapuudust ja jäetakse saateid ära. Ta lükkas ümber peaministri väite, et ERR küsis lisaraha laulupeo vahendamiseks. “Me ei ole kunagi laulupeo jaoks raha küsinud avalikult, see on alati olnud meie eelarvesse sisse arvestatud,” täpsustas Allikmaa.

 

Kommentaar

Näitamata jätmine pole vastuvõetav

Andrus Ansip, peaministerPraegu võib juhtuda nii, et kui rahvusringhääling MMist ülekannet ei tee, siis jääbki see nägemata. See minu jaoks vastuvõetav kindlasti ei ole.Ilmselt rahvusringhääling leiaks ka ise midagi eelarvest. Juba lepinguga on võetud kohustus 400 000 euro maksmiseks, mis litsentsi eest tuleb tasuda ka siis, kui ülekannet tegelikult ei tehta. Kokkuhoiu võimalus sellest 600 tuhandest on ainult 200 tuhat. Mulle tundub, et see ei ole väga mõistlik maksta 400 tuhat ära selle eest, et pilti ei tuleks, ja hoida kokku siis 200 tuhat.Üks võimalus on lubada alaliidul müüa reklaami ja saada sealt täiendavat raha. On võimalus ka riigikogul riigieelarvest vahendeid leida. Ma väga tahaks näha, et rahvusringhääling ise otsiks neid lahendusi.Lõpuks on see prioriteetide küsimus. 200 000 televaatajat tunnevad, et on olnud ­ausad maksumaksjad, ja tahaksid saada seda, mida nad väga-väga on ­oodanud.

Hetkel kuum