Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötamise register pole võluvits
Maksu- ja tolliameti initsiatiivil loodav töötamise register olukorda halvemaks ei tee. Kuid selline muudatus ei ole ka mingi võluvits üldise maksudistsipliini parandamiseks.
Kui uus süsteem on lihtne ja töötab tõrgeteta, on kõik korras. Korralikud ettevõtted esitavad praegugi andmed töötajate kohta haigekassale, seega erilist töökoormuse kasvu näha ei ole. Samale seisukohale asus ka ehitusettevõtjate liit.
Võib-olla annab register ehitussektoris väikest efekti riigihangete objektidel. Vaevalt aga suudab maksuamet massiliselt kontrollima hakata era(mu)ehitustel töötajaid. Seal on probleemid suuremad.
Pigem pöördmaksustamine. Maksude paremaks laekumiseks tasuks pigem analüüsida, kas Eestiski võiks rakendada riigisisese käibemaksu nn pöördmaksustamist, mida võimaldab ELi direktiiv.
Pöördmaksustamine on kujunenud üheks populaarsemaks abinõuks, millega ELis võideldakse käibemaksupettuste vastu. Seda on hakatud kasutama Soomes ja erinevatel andmetel ka Rootsis, Belgias, Hollandis jne. Pikaajalise stabiilse arenguga riikides on samas viidud maksuseadustesse nii palju muudatusi ja erisusi, et tavalisel inimesel või ettevõtjal on neis raske orienteeruda. Sageli on isegi spetsialistidel maksuasjade mõistmisega tõsiseid raskusi.
Eesti maksusüsteem on üldiselt lihtne ja selge, seda on kiitnud ka välisinvestorid. Seega peab muutmistega olema ettevaatlik ja kõiki muudatusi enne tõsiselt analüüsima.