• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,16
  • EUR/RUB0,0095,44
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,16
  • EUR/RUB0,0095,44
  • 24.11.13, 23:00

Venemaa söödapärmile oli Eesti tolli sõel hõre

Võrreldes Eesti ja Läti tolli andmeid Venemaalt imporditava söödapärmi kohta, selgus, et erinevalt lõunanaabritest on Eesti kaudu toodud kaupa peamiselt tollimaksuvabalt või soodsama tollimaksuga. Hinnanguliselt on kaubakoodidega trikitamise tõttu jäänud aastas saamata sadu tuhandeid eurosid tollimaksu.
Viimasel ajal on järjest tulnud ettepanekuid, kuidas muuta seadusi maksude paremaks kättesaamiseks või mida saaks veel maksu alla panna. Samal ajal võib üsna lihtsalt kontrolli tugevdades suurendada maksutulusid ka pealtnäha tühistes valdkondades.
Äripäeva poole pöördus üks Venemaalt Lätisse söödakomponente importiv Läti ettevõte, kes konkurentide kättemaksu kartuses palus toimetuselt anonüümsust. Läti ettevõtte kinnitusel on nad juba paar aastat pidanud majandama ebavõrdse konkurentsi tingimustes, kuna Eesti kaudu tuuakse täpselt samade Venemaa tehaste söödapärmi kas tollimaksuvabalt või ka oluliselt vähem tollimaksu makstes. Siit liigub osa kaubast aga edasi Lätisse, Leedusse, Poolasse ja Saksamaale.
Nende hinnangul jääb Eesti riigil igal aastal seetõttu kogumata vähemalt mitusada tuhat ­eurot tollimaksu. Tollimaksu suuruse määrab ära, mis kaubakoodi all see kolmandatest riikidest sisse tuuakse. Lätlaste sõnul on nad probleemiga varem pöördunud Eesti maksu- ja tolliameti poole, kuid positiivset tulemust pole nad märganud.
Eri kaubakoodidel erinev maksumäär. Läti tolliamet tegi juba paari aasta eest söödapärmi importijatele ametlikus kirjas koos põhjendustega selgeks, et kaup tuleb deklareerida koodiga 2309904180 (loomasöödana kasutatavad tooted, mis võivad sisaldada ka mitteaktiivseid pärme), mis tähendab tollimaksu 55 eurot tonni kohta. Juba varem rakendus sarnane praktika Leedu piiril ning see tuleneb Euroopa Komisjoni vastavast määrusest. Eestisse õnnestub aga importijatel endiselt kaup suures osas tuua koodiga 2102201910 (mitteaktiivsed pärmid loomasöödana kasutamiseks), mille tollimaksu määr on 0 või kui tollisoodustust pole, siis 5,1 protsenti.
“Eesti ei tõlgenda koodi teistest ELi riikidest erinevalt ja kui kaup kuulub maksustamisele, siis seda ka maksustatakse,” sõnas maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Ivi Papstel esimese päringu peale.
Maksu- ja tolliamet on tema kinnitusel saatnud tollilaborisse analüüsimiseks kaubakoodiga 2102201910 deklareeritud kaupu ning on olnud juhuseid, kus on tuvastatud, et proovid ei sisalda ainult mitteaktiivsed pärme, ning seetõttu korrigeeriti kaubakoodi ja ettevõte pidi maksud tasuma. Kindlasti ei saa aga öelda, et kõik kaubakoodiga 2102201910 imporditud kaubad on valesti deklareeritud, selgitas Papstel.
Erinevalt Läti kolleegidest ei avalda Eesti maksu- ja tolliamet andmeid kogutud tollimaksu kohta. “Seda on tasutud mõlema kaubakoodiga kaupade eest, kuid kahjuks seda numbrit me ei saa avaldada. Kuna nende kaubakoodidega tooteid impordivad väga üksikud ettevõtted, siis ei ole see üldistuseks piisav ja annab võimaluse välja lugeda nende maksusaladust,” märkis Papstel.
Lätis koguti mullu tollimaksu 1,1 miljonit eurot ja tänavu kümne kuuga 980 000 eurot.
Suured käärid mahtudes. Kuid kui vaadata kahe kaubakoodi järgi deklareeritud koguseid Eestis ja Lätis, ilmneb kardinaalne erinevus ja mõistetavaks saab ka Läti ettevõtja mure. Eestisse toodi soodsama kaubakoodi alt mullu ligi 2,6 miljonit kilo toodet, Lätis ei deklareeritud seda aga üldse. Kaubakoodi alusel, millelt tuleb maksta 55 eurot tonni kohta, toodi mullu Lätisse 5,77 miljonit kilogrammi toodet, Eestisse aga ainult 188 400 kilogrammi. Nende andmete peale esitatud uuele päringule vastas Papstel, et amet on kontrolle tihendanud.
Eelmisel neljapäeval teataski Läti allikas, kuidas Venemaa ühe söödapärmi tehase direktoriga rääkides mainis too, et Eesti importija kinnitusel peavad nad edaspidi hakkama maksma tollimaksu 55 eurot tonni eest.
Kommentaar
Iga juhtumit tuleb vaadelda eraldi
Ivi Papstel, maksu- ja tolliameti avalike suhete juhtKlassifitseerimise juures on mitmeid nüansse, mida arvestada, seetõttu tuleb ka iga konkreetset juhtumit eraldi vaadata. Nimelt klassifitseeritakse kaubakoodiga 2102201910 mitteaktiivsed pärmid loomasöödana kasutamiseks, kuid koodiga 2309904180 loomasöödana kasutatavad tooted, mis võivad sisaldada mh mitteaktiivseid pärme. Koodile 2102 on võimalik taotleda tariifisoodustust, tollimaksu määr 0% (ilma soodustuseta on määr 5,1%), samuti on võimalik rakendada soodustust koodile 2309, mis lihtsustatult tähendab seda, et kui “vaba kvooti on”, siis on tollimaksu määr 7%. Kui tariifi­kvoot on ammendunud, rakendub kõrgem tollimaksumäär 23–948 €/1000 kg, mis sõltub konkreetse kauba omadustest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele