Börsifirmad suhtuvad kvooti kriitiliselt

“Ma arvan, et meil üks nõukogu liige suunatakse soovahetusoperatsioonile,” kommenteeris Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus toetuse saanud eelnõu.

Eelmisel kolmapäeval toimunud hääletusel toetas Euroopa Parlament muudatusi, mille kohaselt ELi börsidel noteeritud ettevõtted peaks sisse seadma läbipaistvad töölevõtmise protseduurid, et aastaks 2020 oleks alaesindatud soo, enamasti muidugi naiste esindatus nõukogu liikmete seas vähemalt 40 protsenti. Direktiiv ei rakenduks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, milles on vähem kui 250 töötajat.

Annus märkis, et imelik on kedagi nõukogust minema lüüa sellepärast, et ta pole naine. “Ma arvan, et naiste osakaal läheb kõvasti paremaks siis, kui mehed hakkavad sünnitama ja sugu vahetama, seda võiks haigekassa finantseerida, siis oleks lihtsam,” hindas ta.

Protsenti tehniliselt raske saavutada. Tallinki nõukogu esimees Toivo Ninnas arutles, kuidas siis neid protsente praktikas saavutada. “Ma ei saa aru, kuuest võtta 40 protsenti on 2,4 liiget, kust me siis võtame selle transvestiidi?” küsis ta.

Laevanduskontserni juht märkis, et maailmas on väga palju tarku naisi ning temal pole midagi selle vastu, et nõukogudes rohkem naisi oleks. “Harilikult on naised isegi targemad kui mehed,” lisas ta. Tallinki nõukogu kuuest liikmest on üks naisterahvas.

Olympic Entertainment Grupi (OEG) juhatuse liige Madis Jääger märkis, et kui regulatsioon jõustub, siis ei too see kasiinofirma jaoks kaasa mingeid drastilisi muutusi, kuna nõukogusse on alati üks-kaks naist kuulunud. Ta pidas võimalikuks, et ettevõtete nõukogud võivad veidi suuremaks muutuda . “Mis puudutab naiste arvu ettevõtete juhtimises, siis eks see ole kujunenud n-ö vabas konkurentsis. Umbes samamoodi, nagu meil ei ole ka parlamendis või valitsuses 40% naisi,” tõi Jääger võrdluse.

Stereotüüp mängib rolli. Ekspress Grupi nõukogu esimees Viktor Mahhov arvas, et eelnõu võib naised aktiivsemaks muuta ja nende leidmine nõukokku ei ole enam sedavõrd keeruline, kui see on praegu. Mahhovi arvates muutuvad nõukogud kohati naiste võrra suuremaks, ent osa mehi vahetatakse samuti välja. Mahhovi hinnangul on naiste osakaal ettevõtluses praegu väike vanast ajast kujunenud stereotüüpide tõttu.

Ninnas pidas sookvootide eelnõu tarkadele naistele isegi solvavaks. “Olen mõne targa naisega sellest rääkinud ja nende jaoks on imelik, et neid peetakse alaväärseteks,” nentis ta. Ninnas lisas, et väga palju sõltub naistest endist. “Naised peavad kõike jõudma – peret, lapsi ja tööd – see on väga raske, naistel on tunduvalt raskem kui meestel,” hindas Ninnas.

Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla märkis, et liiga tehakse meestele ja ka naistele. “Miks ainult 40 protsenti, miks mitte siis juba 50 ja 50? Miks tuleb kvoot üldse ette määrata? Kummaline, et niisuguseid asju üldse püstitatakse,” ütles ta. “See on sekkumine ettevõtete juhtimiskorraldusse. Sootunnuste järgi ei peaks juhtkonda valima, vaid oskuste ja teadmiste järgi,” leiab Palla.

Harju Elektri nõukokku kuulub üks naine.

Jääger pidas naiste ettevõtete juhtimisse suurema kaasamise aktsiooni põhimõtteliselt positiivseks, siiski piiravad sellelaadsed reeglid samas ettevõtjate otsustusvabadust. Ja nii võivad taolised kvoodid Jäägeri hinnangul muutuda diskrimineerivaks teisele sugupoolele, sest ühel hetkel ei saa juhtpositsioonile valida inimest mitte tema oskuste ja sobivuse järgi, vaid määravaks saab hoopis kvoodi täitmine.

Aastaks 2020 peaks ettevõtete nõukogudes olema vähemalt 40% naisi

Eelmisel kolmapäeval toetas Euroopa Parlament muudatusi, mille kohaselt ELi börsidel noteeritud ettevõtted peaks sisse seadma läbipaistvad töölevõtmise protseduurid, et aastaks 2020 oleks naiste esindatus nõukogu liikmete seas vähemalt 40%.Saadikud soovivad, et ettevõtted tagaksid kandidaatide valimise protseduurid, mis kehtestaksid meestele ja naistele võrdsed võimalused, vastasel korral järgnevad sanktsioonid. See peaks tagama, et 2020. aastaks on börsil noteeritud ettevõtete nõukogu liikmete seas naiste osakaal vähemalt 40 protsenti. Riigi osalusega äriettevõtted peaksid selle eesmärgi saavutama 2018. aastaks.Töölevõtmise, valiku või ametissenimetamise menetluste igas etapis eelistatakse alaesindatud soost kandidaati, kui ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest.Vastuvõtmise korral ei rakenduks direktiiv väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, milles on vähem kui 250 töötajat.Kui ettevõtted reeglit ei täida, peaksid nad selgitama põhjusi ning teavitama liikmesriigi pädevaid asutusi meetmetest, mida äriühing on eesmärkide saavutamiseks võtnud või kavatseb võtta.Sanktsioonid tuleks kehtestada läbipaistvusreeglite rikkumise eest, mitte eesmärgi mittesaavutamise eest. Sanktsioonide nimekirja kavandatakse lisada avalikest pakkumismenetlustest kõrvalejätmine.Direktiivi eelnõu jõustumiseks peab see saama Euroopa Liidu Nõukogu heakskiidu.

Kvoot on täidetud ühel Eesti börsifirmal

Europarlamendilt toetuse saanud eelnõu näeb sookvoote ette vaid nõukogu, mitte juhatuse tasandil. Eesti börsifirmadest, keda eelnõu puudutab, on kvoot täidetud vaid ühel ettevõttel – Baltika Groupil. Ettevõtte nõukogu kolme meesliikme kõrval on kaks naist,  Tiina Mõis ja Reet Saks. See teeb naiste osakaaluks täpselt 40%.Üks naine on ka OEG, Tallinki, Harju Elektri ja Nordeconi nõukogus, kuid neis kõigis on siiski meessoost liikmeid protsentuaalselt tunduvalt enam.Kuigi võiks arvata, et Baltika nõukogu suur naiste osakaal tuleneb sellest, et ettevõtte  peamine  toodang on suunatud samuti naistele, siis Silvano Fas­hion Groupis, mille peamine toodang on naistepesu, on olukord risti vastupidine – ei nõukogus ega ka juhatuses ole ühtki naist.Samasugune seis on ka Tallinna Kaubamajas, kelle peamine klient on eeldatavasti naissoost.Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et enam kui poolte börsifirmade nõukogudest, keda eelnõu puudutaks, ei leiagi praegu mitte ühtki naist.Veidi parem pilt avaneb, vaadates ettevõtete juhatusi. Kui kvoot kehtiks ka siin, siis Baltika puhul oleks see täidetud isegi n-ö üleliia. Nimelt on ettevõtte juhtkonnas naisi rohkem kui mehi. Täpselt võrdselt on naisi ja mehi Tallinna Vee juhatuses.Naisi leidub ka teiste börsifirmade juhatuses, kuid nende osakaal jääb alla 40 protsendi. Premia Foodsi kahe meessoost juhatuse liikme kõrval on ettevõttel naissoost juht Katre Kõvask.Tallinki viie meessoost liikme kõrval on juhatuses Kadri Land, kes on Tallinki Rootsi tütarfirma juht. Peale selle on Ekspress Grupi juhatuses naissoost finantsjuht Pirje Raidma.Kokkuvõetult on aga ka juhatusi vaadates rohkem selliseid ettevõtteid, kus juhatuste liikmete seas pole ühtki naist.

 

Valik on niigi kitsas

Jaakko Sakari Mikael Salmelin, Baltika Grupi nõukogu esimeesVäikestes riikides nagu Eesti või isegi Soome ei ole tihti kvalifitseeritud kandidaate kuigi palju ning see muudab nõukogu liikmete leidmise keeruliseks nii ehk naa, kandidaadi soost rääkimata.Kandidaatide arv ei ole suur, rääkimata sellest, kui paljud neist üldse tööd otsivad või vahetada tahavad.Meie kogemus näitab, et kompetentsitase ei olene soost, vaid haridusest, kogemustest ja isikuomadustest. Ettevõte võib igale vabale kohale saada vaid mõne kandidaadi, kellel on vajalik kogemus ja kvalifikatsioon. Probleem tekib siis, kui kandidaadid on kõik samast soost, selles olukorras on väga keeruline direktiivi järgida.

Kasulik naiste kõrval ka ettevõttele

Ian Plenderleith, Tallinna Vee juhatuse esimees Naiste kaasamine nii ettevõtete juhatustesse kui ka nõukogudesse on igati tervitatav, kuna see toob juhtimisse dünaamikat ning võttes eelkõige arvesse selle inimese võimeid ja kogemusi, on kasulik mitte ainult naistele endile, vaid eelkõige ettevõtetele.Mina isiklikult ei toeta ideed rakendada kohustuslikke kvoote, kuna see võib luua olukorra, kus keegi ei tea tegelikult, kas nõukogusse kuuluv naine on kompetentne või on ta ametisse määratud vaid kvoodinõude täitmiseks.