Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Energiaühistud aitavad kulusid kokku hoida
Tarbijatena maksame elektrienergia ja soojuse eest praegu aastas kokku kuni 750 miljonit eurot, millele lisandub mootorikütuste tarbimine. Kuna energiatarbimine vaatamata energiamajanduse seatud eesmärkidele ei vähene, energiahinnad tõusevad ning sissetulekud ei pea sammu kulude kasvuga, siis on mõistlik analüüsida variante, kuidas paremini hakkama saada.
Elektriturg iseenesest toimib Eestis hästi, kuid samas hõlmab see vaid kolmandiku tarbija kogu elektrikulust. Tasu uute elektrijaamade ehitamise eest, võrgutasud ja riigimaksud turul kaubeldavad pole – need otsustatakse administratiivselt.
Maksame liiga palju. Lisaks elektri turuhinnale maksame tarbijatena kinni elektritootjate investeeringud. Süüdi pole selles investorid, vaid ajalooliselt väljakujunenud turukorraldus. Soojuse eest maksame oma põhjamaises kliimas oluliselt suuremaid summasid kui elektri eest. Tallinna Tehnikaülikooli uuringute põhjal võib väita, et aastaks 2050 võiksime hästi pingutades meie elamute soojustarvet vähendada kuni 55%, sealjuures ilma elektritarbimist suurendamata. Mis aga ei tähenda automaatselt soojushindade langemist.
Mitme naaberriigi elanikud on koondunud energiaühistutesse, kus tarbija kasu avaldub neljas peamises tulemuses. Esiteks rahaline sääst: kui tarbijad oma tarbeks ise elektrit toodavad, vähenevad neile võrgutasud ja -kaod, samuti alanevad riiklikud maksud. Teiseks kindlustunne: investeering energiatootmisesse on kaitse energiahindade tõusu vastu ning teenib omanikku sõltumata majanduse olukorrast ning kehtivast riigikorrast. Kolmandaks elukeskkonna paranemine ja kogukonna kaasatus: edeneb ühistegevus ja seeläbi avalik ruum. Neljandaks regionaalne areng: ühine investeering energiatootmisse parandab piirkonna atraktiivsus ja tulu jääb piirkonda.
Teadlikkus. Et energiamajandus on seni tsentraalselt juhitud, on peamised energiaühistutega seoses lahendamist vajavad küsimused õiguslikku laadi, ent oluline energiaühistulise tegevuse käimatõmbamisel on ka teadlikkuse tõstmine.
Autor räägib energiaühistutest IV Energia Aastakonverentsil 27.11.