Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjal ei maksa langusele loota
Majandusanalüütik Maris Lauri hinnangul on ettevõtetel viimane aeg mõelda sellele, mida tulevikus teha, sest palganõudmine võib tugevaks jäädagi.
“Muidugi võib alati loota, et tuleb uus hull kriis, mis võimaldab jälle palku kärpida…” kirjutas Lauri blogis. “Sellele lootusele äriplaani ja tuleviku ülesehitamine võib aga olla üpris riskantne ettevõtmine, vaatamata domineerivaks saanud pessimismimeeleoludele maailmas.”
Nimelt oli statistikaameti teatel kolmandas kvartalis palgatõus aastasel baasil 8,8 protsenti, see on järjest juba teine kvartal niisuguse tempoga tõusu.
Kommentaar
Palgakasv tuli kasumi arvel
Madis Aben, rahandusministeerium fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Palkade osakaal lisandväärtuses on kasvanud kasumite arvel. Järgmised kvartalid näitavad, kas palga- ja kapitalitulu vahekord stabiliseerub ja kuidas reageerivad kiirele palgakulude kasvule ettevõtjad.Majanduskriis on korrigeerinud avaliku ja erasektori tegevusalade vahelisi palgasuhteid. Erasektori palga tõus ja langus on ajalooliselt käinud avalikust sektorist ees, nii taastus palgakasv kõigepealt erasektori tegevusaladel. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus.Kuigi kriisi eel jätkus avaliku sektori palgatõus erasektorist paar kvartalit kauem, oli langus erasektoris kriisi ajal väiksem ja taastumine jõulisem.Kolmandas kvartalis kasvasid kõigi avaliku sektori tegevusalade palgad riigi keskmisest kiiremini.
Töövõtja määrab oma palga
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Üha suuremat mõju on palgakasvule avaldanud miinimumpalga enam kui 10% tõus aasta alguses. See mõjutab enim väiksemaid, alla 50 töötajaga ettevõtteid, kus tuleb töötajate leidmiseks palkasid rohkem tõsta ning kus palgakasv on kiirenenud juba 10%ni. Selliste ettevõtete osakaal kogupalgakulust on üsna suur.Palgakasvu kiirenemine Eestis juba mitmendat kvartalit järjest viitab selgelt tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele. Töövõtja määrab üha enam oma palga. Tööjõukulu on kasvanud tootlikkusest kiiremini juba alates 2011. aasta algusest. See aga nõrgestab ettevõtete võimet majandusprobleemide korral töökohtasid säilitada.
Surve püsib tugev
Maris Lauri, majandusanalüütik
Palgakasvu kiirenemises pole midagi üllatavat. Olukorras, kus tööturul on tugev struktuurne ebakõla, pole midagi muud lootagi. Lisada tuleb tugev surve madalapalgalistel ametikohtadel ning riigirahast finantseeritavate sektorite (meditsiin, haridus) küllaltki tugev palgatõus.Madalamate palkade kasvusurve tuleneb eelkõige asjaolust, et seal rappis viimaste aastate hinnatõus reaaltulusid kõige valusamalt. Just sellesse gruppi kuuluvad inimesed lähevad Soome tööle või vähemalt kaaluvad seda tõsiselt. Eks ole seda ka tööandjad tajunud ja seetõttu ongi palgatõus kiirenenud.Oodata on hõive kasvu aeglustumist ja võib-olla et lühiajalist vähenemist, kuid palgatõus püsib suhteliselt tugev.