Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas välditakse Tallinna börsil huvide konflikte?
Börsihinnad kujunevad vastavalt pakkumise ja nõudluse vahekorrale, kuid ometi on esinenud juhtumeid, kus mõni börsil kaupleja on suutnud reegleid eirata ning teenida kas siis manipulatsiooni või siseinfo kasutamisega tulu. Kuidas seda vältida ja kas praegused regulatsioonid on selleks piisavad?
Tallinna börsil on oma süsteem, mis jälgib aktsialiikumisi ja kui peaks juhtuma olukord, kus mõnel madala käibega aktsial peaks tekkima ebatavaliselt suur käive, annab hoiatussüsteem sellest kohe märku. Kindlasti ei tähenda see kohe seda, et tegu oleks kahtlaste tehingutega, vaid see on järelevalvesignaal börsile. Mõni aktsia Tallinna börsil on aga suure hinnakõikumisega ning seetõttu süsteem ootamatu börsikäibe tõttu häiret ei anna. Teine asi, millel süsteem silma peal hoiab, on investorite käitumismudel. Kui näiteks investor kaupleb muidu suurte aktsiapakkidega, kuid ühel päeval otsustab osta või müüa ainult ühe aktsia, võib süsteem tema kohta häiret anda ja siis asub juba börsi järelevalve seda majasiseselt uurima.
Kuna ettevõtete avalik börsiinfo on investoritele kriitilise tähtsusega, ei saa olla olukorda, kus info on kas ebatäpne või jõuab ühtede isikuteni enne teisi. Näiteks trahvis selle aasta 3. oktoobril Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon Baltikat 2000 euroga, sest enne ametlikku börsiteadet teise kvartali ja poolaasta tulemuste kohta avaldas rõivafirma tulemused meediale. 3. oktoobril said 2000 euro suuruse trahvi ka Nordecon ning Arco Vara, sest mõlemad ettevõtted jätsid olulist infot investoritele avaldamata. Kuigi 2000 eurot ei ole suur trahv, on sellel ikkagi teatud eesmärk. “Trahvide määramine on pigem mainele rõhumine,” ütles Nasdaq OMX Tallinna turujärelevalve juht Kristo Sepp.
Range sisekontroll. Kuna börsiga seotud olulist infot võivad peale börsifirma juhtivtöötajate omada ka pangad, on oluline jälgida, kuidas seda infot kasutatakse. Swedbanki seaduslikkuse järelevalveametniku Ants Soone sõnul hoiavad nemad silma peal sellel, kuidas nende töötajad olulise infoga käituvad. “Et töösuhte tõttu teatavaks saanud mis tahes infot ei kuritarvitataks, on pank rakendanud erinevaid meetmeid. Näiteks uuritakse töötajate isiklikke väärtpaberitehinguid. Samuti kasutatakse tõhusaid tarkvaralahendusi ning tuginetakse kogemustele kahtlaste tehingute tuvastamiseks,” ütles Soone. “Lisaks on äriüksused teineteisest füüsiliselt eraldatud kuni selleni välja, et on võimalik tuvastada konkreetsete inimeste liikumine majas läbipääsulogide ning videote põhjal. Lukustatud on ka dokumendikapid ning elektroonilistele kaustadele pääsevad ligi üksnes selleks õigustatud töötajad.”
Swedbank ise koostab aktsiaanalüüse ja soovitusi nii Tallinna kui ka Läti ja Leedu börsifirmade kohta. Et huvide konflikti ei tekiks, pole analüüside koostajatel lubatud kaubelda aktsiatega, mida nad ise analüüsivad. “Kui analüüs läheb välja, siis kõigile adressaatidele korraga. Lisaks on analüütikutel oluliselt piiratud tehingute tegemine väärtpaberitega. Kahtluste hajutamiseks ei ole neil lubatud teha tehinguid nende emitentide väärtpaberitega, mille analüüsimisel nad osalevad. Teisi aktsiaid ostes on neil aga küllaltki pikk hoidmiskohustus, mis vähendab info kuritarvituse riski veelgi,” ütles Soone.
Süüdimõistvad otsused siseteabe väärkasutamises on puudutanud Eesti Telekomi ja Leedu telekomi TEO LT ülevõtmispakkumisi. “Tegemist oli juhtumitega, kus finantsasutuse töötajad kasutasid tööülesannete täitmise käigus neile teatavaks saanud siseteavet isikliku kasu saamiseks, jagades seda kolmandate isikutega. Nimetatud juhtumid viitavad selgelt, et kiusatus turukuritarvitusi toime panna tekib ja võib tekkida ka maineka ning tugeva finantssektori asutuse töötajatel,” ütles finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli. “Loodetavasti on need kaasused olnud ka heidutavad õppematerjalid nii neile, kellel on tekkinud potentsiaalne siseteabe kuritarvitamise soov, kui ka institutsioonidele, kellel on siseteavet või kelle vahendusel tehinguid tehakse,” ütles Suurväli, kelle sõnul on turumanipulatsiooni asjadest tuntuim Toomas Tooli kaasus.
Tulevikus võivad tulla suured trahvid. Siseinfoga kauplemisel võib Suurväli sõnul olla tulevikus palju suuremad tagajärjed kui praegu. “Ettevalmistatava uue investeerimisteenuste direktiivi puhul käib arutelu halduskaristuste trahvimäärade üle, mis võiksid ulatuda kuni 15%ni ettevõtte aastasest käibest või oleksid füüsiliste isikute puhul kuni 10 miljonit eurot. Sellised on määrad ka turukuritarvituste tõkestamist puudutavate direktiivide eelnõudes,” ütles Suurväli.
Finantsinspektsioon survestab kuritarvituste tõkestamiseks ja operatiivse teabe saamiseks kindlasti ka investeerimisühinguid ning krediidiasutusi kahtlastest tehingutest teavitama.