Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Päev börsil: millal hakkavad USA, Euroopa ja Jaapan majandusi elavdama?
Palju on räägitud, kuidas USA keskpank on püüdnud tekitada inflatsiooni süstides alates Lehman Brothersi kokkuvarisemist pangandussüsteemi rekordilised 2,5 triljonit. Sama võib öelda ka Euroopa, Briti ja Jaapani keskpanga püüete kohta.
Paraku on see tekitanud vaid varahindade inflatsiooni, surunud kapitaliturud varem mittenähtud kõrgetele riskitasemetele, sel ajal kui raha on istutatud keskpanka liigsetesse reservidesse selle asemel, et see jõuaks läbi laenamise majandusse, kirjutas ZeroHedge.
USA pankade bilanss on alates 2008. aasta septembrist kasvanud 2 triljoni dollari võrra ajal, kui keskpank pumpas pankadesse 2,5 triljonit dollarit. Viie aastaga on USA pangad võtnud maha võimendust 0,5 triljoni dollari võrra.
Kui ka Euroopa, Briti ja Jaapani keskpanga püüdlustele on tähelepanu pööratud, on jäänud vähese tähelepanuta Hiina vägiteod, kus keskpanga pankadesse lisatud raha on läinud majandusse. Alates 2008. aasta septembrist on Hiina pankade varade maht kasvanud 15,4 triljoni dollari võrra, 24 triljonile dollarile.
Hiina on vaikselt lisanud oma ja välismajandustesse ja varadesse ligi kolm korda rohkem likviidsust, kui USA ja Jaapani keskpank kokku.
Osa Hiina pankade loodud varadest on üha madalama kvaliteediga ning genereerivad vähem rahavoogu. Hiina võib mõningatel hinnangutel kaotada laenukahjudena kuni 3 triljonit dollarit. See on põhjus, miks Hiina proovis suvel laenamist piirata, kuid loobus sellest kiiresti. Kogu kompartei 3. pleenum keskendus majandusreformidele fokuseerides eriti Hiina jätkusuutmatule krediidi- ja likviidsuse loomisele.
Võrdlused on kummalised. USA aktsia- ja eriti võlaturg hirmus, kui USA keskpangalt kardeti kõigest 10-20 miljardi dollari võrra väiksemat varade ostu kuus. Hiina pankadevaheline rahaturg külmus, kui üleöö rahaturul võlakirjade vastu antud laenude intressimäär hüppas 25 protsendile spekulatsiooni peale, et Hiina keskpank tõmbab välja 1 triljon jüaani ehk 121 miljardit eurot. Maailm on nüüd täiesti sõltuv umbes 5 triljoni dollarilisest likviidsusest, mida aastas luuakse USA, Jaapani ja Hiina keskpankade poolt.
Võib arvata, et kui Hiina krediidiloomise masinaga midagi juhtub, ei näe me mingisugust võimalust, et muu maailma keskpangad ei astuks trükkima raha, et asendada Hiina likviidsuse pakkumist, võttis ZeroHedge kokku.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.