27. november 2013 kell 21:00

Võitlus varimajanduse vastu

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helmi sõnul näeb 95aastase maksuameti strateegia ­ette, et kättesaamata maksusummade kokkuarvutamise kõrval tuleb suuremat tähelepanu pöörata sellele, kuidas need summad kätte saada. Maksudest saamata jäänud summa jääb Helmi sõnul 400–500 miljoni euro vahele. “Piisavalt suur hulk raha, et kõik koos mõelda,” tõdes ta.

Mis on maksu- ja tolliameti jaoks oluline 95. aastapäeval? Eelmisel aastal tegime valmis uue strateegia, mille üks nurgakive on, et peame midagi tõsist ette võtma varimajandusega. Loeme küll aastaid kokku saamata jäänud summasid, aga ülioluline on teada, kuidas need summad kätte saada.

Eelarve järgi tuleb sel aastal maksuraha üle ­5 miljardi euro. Maksudest saamata jäänud summa jääb 400–500 miljoni euro vahele. Piisavalt suur hulk raha, et kõik koos mõelda. Ka ettevõtted peavad mõtlema, kuidas olukorda muuta. Peame tegema koostööd kõigi osapooltega.

Viimane hea näide on autosektor. Aastaid oleme rääkinud autode Eestisse toomisest käibemaksuvabalt. Nüüd teeme koostööd maanteeameti ja AMTELiga ja kontrollime iga üksikut autot eraldi. Kolme nädalaga on olukord kardinaalselt muutunud. Oleme arvestanud, et laekumata jääb aastas 20 miljonit eurot makse. Sektori ettevõtete esindajad hindavad seda summat aga oluliselt suuremaks, pea 40 miljoni euro suuruseks. Pole reaalne eeldada, et maksu- ja tolliamet saab üksi varimajandusega hakkama

Maksuamet võttis paar aastat tagasi tööle pea 90 revidenti, kas see projekt on ennast ära tasunud? Kui praegu keegi pakuks mulle võimalust tööle võtta sada revidenti, siis ma ei võtaks.

Kui küsida aga, kas nende inimeste töölevõtmine õigustas end, siis peame vaatama ajastust, millal nad tööle võeti. Masu lõpuks oli maksu- ja tolliametisse tööle jäänud ainult 300 inimest, kes kontrollisid ettevõtete raamatupidamist. Me võtsime tõepoolest palju noori inimesi tööle, paljud neist on loomulikult juba ka lahkunud.

Kas plaanite lahkunud töötajate asemel uued revidendid palgata? Jah, meie revisjoni osakonna inimeste vajalik arv on 400 inimest ja selle jaoks on meil ka eelarves raha olemas.

Millal on plaanis üüriturgu korrastada? Reguleerimata “musta” rendituru üle kurdavad nii kinnisvaraarendajad kui ka ehitajad. Selle turu korrastamine sõltub suuresti inimeste maksukuulekusest. Kõigi inimestega, kes renditulu saavad, me kindlasti ei jõua ühendust võtta. Seetõttu kasvatame teadlikkust.

Kui aastaid võrdleme, siis üüritulu deklareeritakse iga aasta kevadel järjest rohkem. Võin öelda, et üldine maksukuulekus liigub siiski õiges suunas.

Kuidas kommenteerite viimase aja maksupettusi väetise ja teraviljaga? Maksupetturid otsivad sektoreid, kus on suured käibed. Sellisteks on näiteks suhkur, kütus, väetised – need liiguvad laevade ja rongidega. Nende suurte käivete juures on üsna lihtne teha tehinguid varifirmadega ja vähendada oma käibemaksutasumiskohustust.

Uues majas on olemas ka arestikamber. Millal otsustate, et vahistatud isik on kinnipidamisel siin ja mitte politsei arestikambris? Meil on uurimisosakond, kus töötab üle saja inimese. See on ka Euroopa mastaabis väga hea lahendus. Näiteks Soomel ei ole maksuametis kriminaaluurimise teadmisi. Seda teeb politsei, kes pole aga igapäevaselt nendega koos ega mõtle “samas keeles”.

Vahistatu jääb meie juurde siis, kui tegu on kahjuga riigi eelarvele, tuludele. Samas, kui tegu on kahe ettevõtte vahelise majanduskuriteoga, jääb inimene politsei vahi alla.

Hetkel kuum