• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võitlus varimajanduse vastu

    Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helmi sõnul näeb 95aastase maksuameti strateegia ­ette, et kättesaamata maksusummade kokkuarvutamise kõrval tuleb suuremat tähelepanu pöörata sellele, kuidas need summad kätte saada. Maksudest saamata jäänud summa jääb Helmi sõnul 400–500 miljoni euro vahele. “Piisavalt suur hulk raha, et kõik koos mõelda,” tõdes ta.

    Mis on maksu- ja tolliameti jaoks oluline 95. aastapäeval? Eelmisel aastal tegime valmis uue strateegia, mille üks nurgakive on, et peame midagi tõsist ette võtma varimajandusega. Loeme küll aastaid kokku saamata jäänud summasid, aga ülioluline on teada, kuidas need summad kätte saada.
    Eelarve järgi tuleb sel aastal maksuraha üle ­5 miljardi euro. Maksudest saamata jäänud summa jääb 400–500 miljoni euro vahele. Piisavalt suur hulk raha, et kõik koos mõelda. Ka ettevõtted peavad mõtlema, kuidas olukorda muuta. Peame tegema koostööd kõigi osapooltega.
    Viimane hea näide on autosektor. Aastaid oleme rääkinud autode Eestisse toomisest käibemaksuvabalt. Nüüd teeme koostööd maanteeameti ja AMTELiga ja kontrollime iga üksikut autot eraldi. Kolme nädalaga on olukord kardinaalselt muutunud. Oleme arvestanud, et laekumata jääb aastas 20 miljonit eurot makse. Sektori ettevõtete esindajad hindavad seda summat aga oluliselt suuremaks, pea 40 miljoni euro suuruseks. Pole reaalne eeldada, et maksu- ja tolliamet saab üksi varimajandusega hakkama
    Maksuamet võttis paar aastat tagasi tööle pea 90 revidenti, kas see projekt on ennast ära tasunud? Kui praegu keegi pakuks mulle võimalust tööle võtta sada revidenti, siis ma ei võtaks.
    Kui küsida aga, kas nende inimeste töölevõtmine õigustas end, siis peame vaatama ajastust, millal nad tööle võeti. Masu lõpuks oli maksu- ja tolliametisse tööle jäänud ainult 300 inimest, kes kontrollisid ettevõtete raamatupidamist. Me võtsime tõepoolest palju noori inimesi tööle, paljud neist on loomulikult juba ka lahkunud.
    Kas plaanite lahkunud töötajate asemel uued revidendid palgata? Jah, meie revisjoni osakonna inimeste vajalik arv on 400 inimest ja selle jaoks on meil ka eelarves raha olemas.
    Millal on plaanis üüriturgu korrastada? Reguleerimata “musta” rendituru üle kurdavad nii kinnisvaraarendajad kui ka ehitajad. Selle turu korrastamine sõltub suuresti inimeste maksukuulekusest. Kõigi inimestega, kes renditulu saavad, me kindlasti ei jõua ühendust võtta. Seetõttu kasvatame teadlikkust.
    Kui aastaid võrdleme, siis üüritulu deklareeritakse iga aasta kevadel järjest rohkem. Võin öelda, et üldine maksukuulekus liigub siiski õiges suunas.
    Kuidas kommenteerite viimase aja maksupettusi väetise ja teraviljaga? Maksupetturid otsivad sektoreid, kus on suured käibed. Sellisteks on näiteks suhkur, kütus, väetised – need liiguvad laevade ja rongidega. Nende suurte käivete juures on üsna lihtne teha tehinguid varifirmadega ja vähendada oma käibemaksutasumiskohustust.
    Uues majas on olemas ka arestikamber. Millal otsustate, et vahistatud isik on kinnipidamisel siin ja mitte politsei arestikambris? Meil on uurimisosakond, kus töötab üle saja inimese. See on ka Euroopa mastaabis väga hea lahendus. Näiteks Soomel ei ole maksuametis kriminaaluurimise teadmisi. Seda teeb politsei, kes pole aga igapäevaselt nendega koos ega mõtle “samas keeles”.
    Vahistatu jääb meie juurde siis, kui tegu on kahjuga riigi eelarvele, tuludele. Samas, kui tegu on kahe ettevõtte vahelise majanduskuriteoga, jääb inimene politsei vahi alla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.