30. november 2013 kell 8:23

Büroopinna rentimisel naaberriigis vaata detaile

Kuigi büroopinna rentimine naaberriikides sarnaneb üldjoontes Eestile, tuleb arvestada iga riigi eripäradega ja nendest tulenevate detailidega.

"Kõigepealt tuleks endale selgeks teha kus, millist ja millise hinnaga äripinda soovitakse ja seejärel tutvuda üldisema pildi saamiseks suuremates kinnisvaraportaalides olevate pakkumistega," rääkis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige Tarmo Kase.

Tema kinnitusel pole üldiselt Baltimaade büroopindade turul olulisi erinevusi ning rentimise protsess on kõikjal sarnane. Sellegipoolest soovitas ta eelnevalt tutvuda kohalike olude, tavadega ja maksukeskkonnaga.

Teise juhatuse liikme Mika Sucksdorffi sõnul tuleb Rootsis ja Soomes tegutsedes arvestada, et seal on elukondliku ja kommertskinnisvara vahendajad erinevad firmad. "Jah, leidub neid, kes tegelevad mõlemaga, aga üldiselt on need kaks erinevad suunda. Kui räägime kaubanduspindadest, tuleb arvesse võtta, et potentsiaalset üürnikku uuritakse väga põhjalikult ning oodatakse väga hästi läbimõeldud äriplaani," märkis ta. Sucksdorff lisas, et kui firmale antakse ülesanne otsida üüripinda, peab arvestama sellega, et vahendustasu maksab üürnik.

Rootsis mängib rolli usaldusväärsus

Rootsis mitmeid aastaid tegutsenud 1Office Grupi tegevjuhi Ivar Veskioja sõnul on keeruline leida kaubanduspindu kaubanduskeskustes ja tulusates asukohtades, kuid büroopindade turul on valikuid rohkem. Lisaks olevat Stockholmis väga suur valik erineva hinna ja kvaliteedi suhtega büroohotelle.

"Büroohotellidest suuremate lahenduste otsimisel on reegel, et suuremate büroopindade omanikel on müügiesindajad ning majaomaniku ja üürniku vahele ei pruugi maaklereid vaja olla," rääkis Veskioja. Ta lisas, et oluline on saada kontakt ning jätta kohtumisel usaldusväärne mulje.

"Soovitan kohtumised korraldada mõne Rootsi eestlasest konsultandi osalusel, kelle kontakte leiab Eesti-Rootsi Kaubanduskojast," märkis juht.

Varu omale puhveraega

Oma esimese kontori Rootsis avas 1Office Grupp 2011. aastal Stockholmi kesklinnas Eesti Majas, mille juhatuse liikmetega oli tekkinud kontakt kaubanduskoja kaudu. "Hoidsime sellega palju aega kokku ning tänu headele suhetele puudus enese tõestamise vajadus," lausus Veskioja.

Rootsi turu üldiseks eripäraks on tema kinnitusel see, et asjaajamiseks tuleb varuda kuni pool aastat puhveraega. Samuti on lepingud rootsi keeles ning nende mõistmiseks tuleks lugeda ka lepingus viidatud regulatsioone, mis on samuti rootsikeelsed.

Kuna välisühingutega tehingusse minekust keeldumine on Rootsis tavapärane, võib juhi sõnul tekkida vajadus Rootsi ühingu registreerimise järele, mille puhul käendab sõlmitud üürilepingut nõrga krediidireitingu tõttu emaettevõtte välisriigis. Samas möönis Veskioja, et lepingulise kliendiga ollakse Rootsis professionaalsed ning teenuse kvaliteet võib olla isegi parem kui Eestis.

Lätis ja Leedus palju bürokraatiat

Kaks aastat tagasi nii Riias kui ka Vilniuses oma esindused suuremale ja kvaliteetsemale pinnale kolinud Cargobus OÜ tegevjuhi Kadri Johansoni sõnul oli kõige keerulisem üldse sobivat äripinda leida. Ettevõttel oli asukoha osas oli kolm kriteeriumi, mis raskendasid otsinguid. "Soovisime asukohta kesklinnas, kuhu klientidel on võimalik autoga kergelt ligi pääseda. Lisaks pidi pind asuma mõneminutise autosõidu kaugusel bussijaamast ja laoruumid olema kas samal rendipinnal või väga lähedal," rääkis ta.

Pärast umbes 5-7 variandi külastamist leiti mõlemas linnas sobivad pinnad, kuid otsingud võtsid kokku aega kuni kaks kuud. "Läbirääkimisi korraldasid suures osas meie kohalikud juhid, tõrkeid ei esinenud ning koostöö oli algusest peale kiire, korrektne ning sõbralik," rääkis Johanson. "Küll aga pean märkima, et hinna kauplemine eriti Leedu kinnisvara ärimehega on paras pähkel pureda ning võib aega võtta tunde," lisas ta.

Cargobusi juhid puutusid Riias kokku ka ühe üllatusliku probleemiga seoses sooviga muuta ka ettevõtte juriidilist aadressi. Johansoni sõnul osutus selle vormistamiseks vajalike korrektsete dokumentide rendileandjalt kättesaamine oodatust keerulisemaks ning aeganõudvamaks.

Eelistatakse kohalikku äriühingut

Küsimusele, kas välisriigi firmat Rootsis ärikinnisvara rentimisel kuidagi ka umbusaldatakse, vastas Ivar Veskioja, et loomulikult soovib üürileandja lepingupartneriks Rootsi ühingut, millele kohalduks Rootsis seadused ja täitevmenetlus. Samas möönis ta, et Eesti taust on problemaatiline pigem kaubanduspindade leidmisel. "Eriti keeruline on end tõestada krediidireitingu puudumisel lühikese ajalooga Rootsi ühingul, mille juhtkond ja osanikud on välisriigis," lausus Veskioja.

Läti ja Leedu kohta ütles Kadri Johanson, et eestlastel on seal sageli isegi usaldusväärsem maine kui mõnel kohalikul. "Läbirääkimistel tuleb alati jutuks vastaspoole reis kusagile Eestimaa kaunisse paika ning see meeldiv mälestus soojendab suhteid," kinnitas ta.

Soovitused büroopinna rentimiseks

1. Detailid - tasub üle küsida ning läbi uurida kõik oma äri või ruumi eripäraga seotud detailid. Cargobusi puhul oli selleks näiteks klientide lühiajalise parkimise või öise kauba laadimisega seotud nüansid.

2. Lisakulud - kindlasti välja selgitada kõik võimalikud lisakulud ning küsida näha varasemaid suve- ja talveperioodi lisateenuste ning -kulude arveid.

3. Leping - kohalikes lepingutes võib leiduda eripärasid, seega kindlasti varuda kannatust ka nn väikese kirja lugemiseks. Lisaks pöörata tähelepanu lepingu lõpetamise tingimustele.

4. Parendused - kui tulenevalt äri eripärast on ruumide juures või seotud aladel tarvis midagi muuta-ehitada, siis leppida kokku, kes selle eest maksab ning mis saab nende parendustega pärast rendisuhte lõppemist.

5. Kohalik esindaja - läbirääkimiste käigus tuleb kasuks oma kohaliku esindaja kaasamine.

6. Turu eripärad - tuleb ennast kursi viia sellega, kuidas kohalikul turul toimida. Hea oleks rääkida paari esindajaga, käia kohapeal, et saada selgeks, milline on oma ettevõtte jaoks parim lahendus.

Allikas: Kadri Johanson, Mika Sucksdorff

Autor: Birjo Must, Kristi Malmberg

Hetkel kuum