Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arenevad turud arvestagu vähemaga
Aasta hakkab varsti täis saama ajast, kui Jaapani peaminister Shinzo Abe astus ametisse. Jaapani koduperenaistel, kelle käes on pere rahakott ja kes investeerivad pere raha, hakkab kohale jõudma, et võib-olla ei ole aktsiaturg (isegi Jaapani oma) halvim koht, kuhu raha paigutada.
Abe võimuletulekust 26. detsembril on Jaapani aktsiaturg omas rahas tõusnud 53%. Aktsiaturg on liikumas vastu parimale aastale alates 1972. aastast. Selle taga on Abenomics.
Sellega seoses on toimunud muutus Jaapani investorite käitumises. Pigem küll peaks sellist tegevust nimetama investeerimise asemel spekuleerimiseks, kus investeeringute tegemiseks võetakse laenu. Jaapani koduperenaised on võtnud jeenis madala intressimääraga laenu ja saatnud aastakümneid raha laiali mööda maailma võlakirja- ja aktsiaturgudele tootlust jahtima.
On tõendeid, et jaapanlased ei osta enam senises mahus arenevate turgude võlakirju. Tänavu 9 kuuga on jaapanlased ostnud 1,8 triljoni jeeni (13 miljardi euro) eest Aasia, Ladina-Ameerika, Aafrika, Ida-Euroopa ja Venemaa võlakirju. Seda on poole vähem kui igal kolmel aastal enne ning väiksem summa alates 2009. aastast. Puuduoleva raha peavad arenevad turud leidma kusagilt mujalt.
Loogika on lihtne. Kui lähedased ja tuntud ettevõtete aktsiad on tõusnud kõvasti – näiteks Toyota aktsia tänavu 59%, Panasonicu oma 125%, siis miks minna 5–10%aastatootlusega välismaiseid võlakirju ostma, võttes veel ka valuutariski, kui kodumaine aktsiaturg on valuutariskita kenasti tootnud. Selles on aga sama häda, nagu fondiosakute ostjad Eestis valikul teevad – vaadatakse 12 kuu tootlust ja enimtõusnud kohtadesse paigutatakse raha.
Kuid ega jaapanlaste huvi välisvõlakirjade vastu ei ole kadunud, kui rahapuudusel välismaal võlatootlused kasvavad, siis leiab atraktiivsema tootlusevõimalusega sisenemiskohti.
Jaapani fondivalitsejad rääkisid Bloombergile, et Jaapanist läheb tavatult vähe kapitali välisturgudele. Fondivalitsejad loovad uusi Jaapani aktsiafonde, et käia nõudlusega kaasas.