1. detsember 2013 kell 21:00

Ettevõtjate arv kasvab vaid kahes maakonnas

Statistikaameti analüütikute hinnangul kasvab ettevõtjate arv vaid kahes Eesti maakonnas, mujal nende hulk väheneb.

Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell kinnitas, et ettevõtjaid lisandub Harju- ja Tartumaal. Harju maakonnas on ettevõtteid ligi 60 000, Tartu maakonnas 12 000. Enim on neis maakondades jae- ja hulgikaubandust, kutse- ja teadustegevust ning ehitust.

Statistikaameti andmeil on ettevõtjate arvu kasvu Harju ja Tartu maakonnas tinginud sinna liikuv siserände voog. Harju maakond annab üle poole riigi sisemajanduse koguproduktist.

“Rahvaarvu vähenemisest hoolimata on ettevõtjate arv siiski kasvanud,” nentis Krusell. Ta märkis, et kümne aasta jooksul on tulnud juurde 3000 ettevõtjat, kõige rohkem Harju maakonnas.

Haridus annab kindlustunde tuleviku suhtes. Mida haritumad inimesed, seda jätkusuutlikum on maakond, tõdes Krusell kogumiku “Eesti piirkondlik areng 2013” esitlusel. Krusell lisas, et kõrgharidusega inimeste suurem osatähtsus mõjutab palku ning kõrgharidusega inimeste risk töötuks jääda on väiksem. Haritud tippspetsialistide lemmikpiirkonnad on Harjumaa ja Tartumaa, pendelränne Harjumaale sõltub vabade töökohtade pakkumisest ja kõrgemast palgatasemest.

Naised rändavad rohkem. Statistikaameti metoodik-juhtivstatistik Anu Tõnurist tõdes, et ligi kolmandik Eesti töötajaist pendeldab ning nende seas on enam naisi kui mehi. “Naisi on pendeldajate seas rohkem, ent mehed liiguvad pikemaid vahemaid,” ütles ta.

Tõnurist lisas, et ilmselt on töö otsimisel naiste töölkäimise vahemaad lühemad, kuna traditsiooniliselt on naised koduhoidjad ning laste eest hoolitsejad.

Imavere Saetööstuse juht Marek Moorits ütles, et suurem osa nende ettevõtte töötajatest elab 30–40 kilomeetri raadiuses ümber Imavere.

“Suhteliselt raske on praegu töötajaid leida. Inimesed on liikuvad,” lisas ta. “Otse loomulikult tekitab töötajate puudus palgasurve ja samas teeb seda ka elukalliduse tõus.”

Imavere Saetööstuses on on mehi-naisi enam-vähem võrdselt. Töötajate keskmine vanus on 30–40 aastat.

Teise maakonda tööle. Elukohta ühes ja töökohta teises maakonnas omavate inimeste arvu kasv on põhjustatud enamasti suurema palga otsimisest. Enim suureneb tulu minnes tööle Harju maakonda. Suurem sissetulek aitab analüütikute hinnangul kompenseerida suuremat aja- ja rahakulu, mis kaasneb kaugemal tööl käimisega.

Netopalk on tõusnud kõigis maakondades. Küll aga on Kruselli sõnul huvitav Ida-Virumaa fenomen, kus lepitakse igasuguse töökohaga ning ka uues sihtmaakonnas jäädakse rahule madalama palgaga.

Töökoht valitakse ka pakutavate teenuste järgi. Valikut mõjutab, milline on kohapealne ettevõtete struktuur. Kui elukohas pakutav valik ei vasta nõudmisele, siis vahetataksegi töökohta.

Tõmbekeskuste mõjualad. Kõige suuremad tõmbekeskuste mõjualad Eestis on statistikaameti teatel laienenud. Tallinn on pendelrände peamine  sihtkoht 43-le ja Tartu linn 27-le omavalitsusüksusele. Samas on tõmbekeskusena tähtsuse minetanud Ida-Virumaa tõmbekeskus Sillamäe.

Maa-asulatest linnadesse liiguvad tööd otsime peamiselt noored vanuses 20–29 eluaastat. 30ndais inimesed käivad peamiselt tööle linnade lähivaldadest keskustesse. 40ndais inimestele on iseloomulik, et ei liiguta enam suurtesse keskustesse, vaid pendeldatakse ka väiksematesse keskustesse.

Suurimad positiivse pendelrändesaldoga omavalitsusüksused 2011. aastal olid Tallinn, Tartu, Jõhvi vald, Pärnu ja Vaivara vald. Suurimad negatiivse pendelrändesaldoga olid Kohtla-Järve, Viimsi vald, Harku vald, Narva ja Maardu.

Pendelränne on töölkäimine elukohast erinevas omavalitsusüksuses.

 

Mis on mis

Pendeldamine kasvab

Eestis on 5 suuremat tõmbekeskuse ümber asuvat regiooni, kust tõmbekeskusse käib tööle vähemalt 11% elukoha omavalitsusüksuse hõivatutest. Nendeks on: Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi ja Kuressaare mõjuala.Tõmbekeskuste mõjualad on laienenud – Tallinn on peamiseks pendelrände sihtkohaks 43, Tartu linn 27 omavalitsusüksusele.Teise omavalitsusse tööle reisijate seas on naisi rohkem kui mehi, kuid mehed läbivad pendelrändes pikemaid vahemaid kui naised.Kahekümnendates noori iseloomustab pendeldamine maa-asulatest suurtesse linnadesse ning ränne suurte linnade vahel.Kolmekümnendates hõivatuid iseloomustab tõmbekeskuste lähivaldadest tööl käimine keskusesse.

Allikas: Anu Tõnurist “Eesti tööjõuareaalid”

Hetkel kuum