Skanska pakib asjad kokku

Skanska Oy peadirektori asetäitja Tuomas Särkilahti sõnul on Eesti turg väike ja suurte kõikumistega ning konkurents väga tihe. “2014. aasta väljavaated siinsel turul näivad olevat nõrgad. Ka üldised lepingutingimused Eesti turul ei ole Skanska riskijuhtimissüsteemi nõudeid arvestades sageli sobivad: projektide rahavood on üld­juhul negatiivsed ja töövõtjal on piiramatu vastutus, millega meil on raske leppida,” märkis ta.

Skanska kinnitas, et pooleliolevad tööd ja projektid viib ta Eestis lõpuni.

Skanska Eesti juhi Andres Aaviku sõnul on üheks lahkumise põhjuseks ka see, et tellijad esitavad ehitusfirmadele nõudeid, mis on Skanska üldise tegevuspoliitikaga vastuolus.

NCC Ehituse juhi Toomas Alle sõnul pole Skanska lahkumine Eesti turult väliskapitalil põhinevate ehitusfirmade omanikele hea märk. “Omanikud on selliseid võimalusi kaalunud. Aga iga asi tuleb oma ajal. Praegu otsest seost ei näe, et teised sellise otsuse teevad. Igal juhul ei ole Skanska otsus positiivne, see on väga kehv uudis,” ütles Alle vastuseks küsimusele, kas sarnane saatus võib puudutada ka teisi väliskapitalil põhinevaid ehitusettevõtteid Eestis.

Skanska lahkumine saadab Eestist negatiivse signaali. Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi hinnangul on lisaks tihedale konkurentsile Skanska lahkumise üks põhjus ka see, et riik ja ettevõtjad ei tööta partneritena. “Pigem tuleks pidada dialoogi, mitte kaevikusõda, mitte käsitlema partnerit kui vaenlast,” kommenteeris ta.

Pertens usub, et Skanska lahkumine lühikeses plaanis midagi väga ei muuda, kuid see signaal on iseenesest ise üpris murettekitav. “Üks rahvusvaheline suurkontsern leiab, et Eestis on ehituses ettevõtluskliima selline, et siin ei tasu enam edasi toimetada. Nende põhjendus, et puudus positiivne perspektiiv ja mahud on väikesed ja kõikuvad – see ongi meie turu eripära,” seletas Pertens.  Riiklikult saaks midagi ette võtta, aga küsimus on selles, kas peaks ja mis ulatuses, kommenteeris Pertens murekohti.

Ka Pertensi hinnangul on Eesti üks murekohti tellijakesksus, kõik riskid on jäetud ettevõtjale, ka vastutus ja kohustus, ning  maksetähtajad on pikad. “Probleeme on palju, selleks, et Eestis tegutseda, peab seda tegema vastuvoolu ujudes,” nentis ta.

“Kui silmas pidada Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandust tervikuna, siis see pole signaalina üldsegi mitte positiivne,” leidis Pertens.

Tema sõnul peab ettevõtjate ja riigi dialoog paranema ja see on üldise majanduse huvides. “See peaks olema ka riigi asi, et Eestis oleks piisavalt kompetentseid ehitusettevõtjaid ja ka muid ettevõtjaid. See on kinni riigi otsustes, mis puudutavad seadusemuudatusi ja maksumuudatusi, millel on sageli ka tagasiulatuv mõju ettevõtte tegevusele – neid ei peaks jätma ehitusettevõtjate ja teiste ettevõtjate riskideks. See puudutab ka maavarade ressursimuutuseid ja erimärgistusega kütuse maksu ja aktsiise,” loetles Pertens.

Tema sõnul on riigi seisukoht olnud siiani selline, et nemad teevad otsuseid, mida ettevõtjatele veidi varem ette ei öelda, ja kui see ettevõtjaid kahjustab, siis on see nende asi ja pole midagi parata.  “Meie taustsüsteem on muutunud hästi juriidiliseks ja bürokraatlikuks,” ohkas Pertens.

Eestis on ehitajaid juba piisavalt. Mis puutub tihedasse konkurentsi, siis Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul ei muuda Skanska lahkumine Eestis sisuliselt midagi – siin on praegugi juba nii palju ehitusettevõtteid ja turg polnud Skanskale lihtsalt soodne.

“Ega siis ühe keskmise suurusega ettevõtte lahkumine turult ei näita, et asi on hull. See näitab seda, et nemad ei näe majanduslikku põhjendust, miks sellel turul konkureerida. Tegemist on ju puhtalt majanduslikult läbimõeldud otsusega, mitte pelgalt emotsioonidega. Eesti turu probleemiks oli, on ja jääb väiksus. Ning selles pisikeses tiigis kubiseb kaladest, kes vilkalt toitu otsivad,” selgitas Vink.

Andres Aavik: Skanska lahkumine on kõigi jaoks šokk

Skanska Eestist lahkumise otsus oli suur šokk nii ettevõtte siinsele juhile kui ka ettevõtte Eesti töötajatele, ütles Skansa juht Andres Aavik.Riigil soovitas ta aga mõelda, kuidas majanduskeskkond välisinvestoritele atraktiivsemaks teha ja midagi ette võtta ka eba­eetiliste firmadega.

Millal sündis otsus, et Skanska lahkub Eestist? Otsus Skanska kõige kõrgemal tasemel ehk siis Stockholmis juhatuses sündis paar nädalat tagasi.Peale selle oli siis veel vaja vormiliselt Skanska ASi nõukogu otsust ja täna (reedel – toim) sai see siis teatavaks.

Kuidas töötajad teate vastu võtsid? Ma usun, et see on kõigile päris kõva löök, šokk ja kurb uudis. Skanska on olnud hea tööandja, on oma töötajate eest alati hoolitsenud ja pakkunud häid arenemisvõimalusi.Selles osas on Skanska, ma usun, ehitusturul olnud isegi liidrirollis.

Ütlesite, et üheks lahkumise põhjuseks on tellijate käitumine. Kui suur osa selles on eratellijatel ja kui suur osa avalikul sektoril? Ma ei teekski siin nii suurt vahet sisse. Lepingutingimustesse on sisse kirjutatud punkte, kus kirjutatakse kogu vastutus töövõtjale. See on väga ebaharilik, kui vaadata põhjapoolsemaid maid.Samuti on väga üldine see, et on negatiivsed rahavood ehk et ehitaja rahastab tellija ehitust. Piiramatud trahvid jne.Võib-olla ka üldine ehitusturu olukord, millest oleme ka palju varem rääkinud. Siin tegutseb palju firmasid, kes lahkuvad hangetelt ja käituvad ebakorrektselt ja ebaeetiliselt ja neil lastakse siin edasi tegutseda, mis annab neile teatud eeliseid – Skanska jaoks pole selline asi kindlasti atraktiivne.

Mida riik teha saaks? Tuleks mõelda. Me oleme ka ehitussektorist väljapool märganud sama tendentsi, et võib-olla Eesti majanduskeskkond pole välisfirmadele enam nii atraktiivne kui mõnda aega tagasi.

Kas Skanska töötajatest võiks sündida turule uus firma? Praegu mingeid konkreetseid selliseid plaane pole, pole olnud aega sellele ka mõelda. Kuid tulevikus – miks mitte.Mingit tööd tuleb ju teha ja Skanskas olen tööd teinud 13 aastat, varasemalt ka mujal kinnisvara poole peal.

 

Skanska

Rootsi väikelinnas 1887. aastal alguse saanud Skanska on nüüdseks kasvanud rahvusvaheliseks suureks ettevõtteks. Skanska Eesti kuulub alates 2000. aastast Skanska kontserni.

 

Skanska lahkumine mõjutab Eestit

Andres Trink, ASi Merko Ehitus juhatuse esimeesSkanska lahkumisega kaotab Eesti turg kvaliteetse ning professionaalse ehitusfirma. Lahkumise põhjuseid on ettevõte ise piisavalt kommenteerinud.Skanska kontserni otsus näitab hinnangut Eesti ehitusturu lähiaastate perspektiivile ja ning on märk turu mitte kõige paremast seisukorrast. Praegu keskendub siinne turg madalaimale hinnale, peaks aga liikuma selles suunas, et toetada kvaliteetseid firmasid ning professionaalset koostööd tellija ja tööde teostajate vahel ehitusprotsessi igas etapis.Praegu nõuavad hankijad kohati ebarealistlikku hinda ning kehtestavad ehitusettevõtetele ka Skanska poolt välja toodud tingimused ja jätavad nende kanda riskid (nt vastutuse veeretamine töövõtjatele, trahvid, negatiivsed kassavood).Siinkohal ootaks riigihangete korraldajatelt positiivset eeskuju.

Ei kohanenud Eesti turul

Peep Sakk, Eston Ehituse juht Skasnka lahkumine natuke üllatas, kuid ma arvan, et see ei mõjuta kuidagi siinset  turgu. Siin on piisavalt palju firmasid jäänud. Meil on niigi tihe konkurents. Ju Skanskal oli siin vähe tööd ja ta ei suutnud kohaneda.Selleks, et Eestis tihedas konkurentsis ellu jääda, tuleb teha palju tööd ja just perspektiivikat  tööd. Eks ma loodan, et maksuamet suudab ka äkki need ebaausad konkurendid kõrvaldada.