Ärme viska last veega välja: tõmbame kulud kokku

Äripäev toetab Ligi ettepanekut katta juba koalitsiooniski tüli tekitanud riigieelarveauk ministeeriumide tegevuskulude kokkutõmbamise arvel. See, et Ligi on oma ettepaneku esitanud arrogantses ja isegi ultimatiivses vormis, ei muuda veel ettepaneku sisu mõttetuks. Kui eelarves on auk, siis peaks valitsussektori kulude kokkutõmbamine olemagi esimene eelistus.

Ummikus on süüdi mõlemad koalitsioonipartnerid. Et nii IRLi poliitikud kui ka ­Ligi erakonnakaaslased on selle võimaluse pikema jututa kõlbmatuna vaiba alla lükanud, reedab ühelt poolt valitsuskoalitsiooni jäikust ja ideede puudust, teisalt aga Ligi toetuse kahanemist võimuliidus. Kuna Ligi on autode maksustamise muudatuste plaani ja nende viletsa kommunikeerimise pärast nii huvigruppidelt kui ka ajakirjanduselt piki päid ja jalgu saanud, võib rekordiliselt madala toetuse pärast meeleheitele viidud Reformierakond kaaluda teda järgmise ohvrina maineparanduse altaril.

1,2 protsenti kõigi ministeeriumide kuludest on aga Ligi vahest sihtinud liigagi suure, peaaegu neljakordse varuga. 24 miljonit on 8,06 miljardi eurose eelarvemahu juures ikkagi kommiraha. Kui see väike summa paljukiidetud tasakaalu lausa koalitsiooni lagunemisega ohustab, ei seisagi tasakaal vahest nii tugevatel jalgadel, kui Ligile ja Ansipile rääkida on meeldinud.

Selle tunnistamine võiks omakorda viia mõistmiseni, et saada eelarve tasakaalu ühekordse tuluallikaga, nimelt metsamüügi ja riigifirmade dividendide arvel, on vastutustundetu – eriti olukorras, kus rahvastiku vananemine, väljaränne ja kvalifitseeritud tööjõu puudus sunnivad aina tungivamalt küsima, missugust Eesti riiki me pidada tahame ja suudame.

Riigikontrolli viimatine aastaraport tegi praeguse eelarvepoliitika jätkusuutmatuse pikemaajalises perspektiivis puust ­ette ja punaseks ning sai selle eest peaminister ­Ansipilt nahutada. Ent praegu lasub vastutus ühekordsete tuluallikate peale üles ehitatud “päästeplaani” eest mõlemal koalitsioonipartneril võrdselt. Ligi on oma tegelikult mõistliku alternatiivettepaneku diskrediteerinud ülbitsemisega, andes nii IRLile kui ka oma erakonnakaaslastele võimaluse karistamatult rumalusi rääkida.

Fundamentaalne probleem: suhtlemine. Augu tekitaja ise, see pahase ja kohati hüsteerilise kriitika osaliseks saanud firmaautode maksustamise muutmise plaan ei ole idee poolest läbini vale. Oleme küll kahelnud selles, kas kallite firmaautode soetamise probleem on nii põletav, nagu Ligi on seda esitanud, kuid probleem on kahtlemata olemas. Firmaautode maksustamise korda muuta on mõistlik, aga tuleks teha läbimõeldult ja huvigruppe kaasates, mitte neist teerulliga üle sõita püüdes. Äsjane kogemus peaks õpetama, et see taktika lihtsalt ei toimi enam.

Viimaks, laiemat ja ühest eelarvest kaugele vaatavamat pilku vajab valitsus hädasti nagu õhku. Omavaheline jonnimine autode käibemaksustamise korra pärast oleks liigagi naeruväärne koalitsiooni lagunemise põhjus, kui see poleks osa praeguse valitsuse fundamentaalsest probleemist: suhtlemisoskuse fataalsest allakäigust.