Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kerkis ülemaailmses korruptsioonitajumise tabelis
Eesti parandas aastaga oma positsiooni korruptsioonitajumise indeksi tabelis. Ekspertide hinnangul on tõusu taga uued korruptsioonivastased seadused.
Täna avalikustas ühing Korruptsioonivaba Eesti 2013. aasta korruptsioonitajumise indeksi tabeli, mille järgi on Eesti tulemus 68 punkti. See on nelja punkti võrra kõrgem tulemus kui aasta varem. Üldarvestuses tõusis Eesti 28. kohale 177 riigi seas; aasta varem oli Eesti 32. kohal 176 riigi hulgast.
Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver rõhutab, et samas tuleb tähele panna, et positiivseid hinnanguid anti Eestile eelkõige reeglite ja seaduste loomise eest, mitte aga selle eest, kuidas nendest reeglitest kinni peetakse.
Ühingu hinnangul võib Eesti tulemuse neljapunktiline paranemine olla seotud sellega, et rahvusvahelised eksperdid pidasid positiivseks uue korruptsioonivastase seaduse jõustumist ja uue riikliku korruptsioonivastase strateegia koostamist. Ühing osales omapoolsete ettepanekutega mõlema dokumendi koostamises.
„Korruptsioonitajumise indeksi tabeli esiotsas olevate riikideni jõudmiseks tuleb Eestil veel siiski palju pingutada,” ütles Tehver. „Ühelt poolt on Eestil vaja näidata, et kehtivaid seadusi ka tegelikult täidetakse ning rikkumiste kahtlustele alati adekvaatselt reageeritakse. Teiselt poolt on oluline rakendada meetmeid praktiliste käitumisjuhiste juurutamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ning üldise juhtimiskultuuri parandamiseks nii avalikus kui erasektoris.“
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on üks hämar valdkond äri ja poliitika vahelised suhted, mis pole selged ega läbipaistavad. Selleks kavandab ühing lobitegevust puudutavat projekti, mille eesmärk on lobitegevuse reguleerimine ja huvide konflikti vältimine majanduse ja poliitika ristumiskohtadel.
Samuti on ühingu hinnangul vajalik endiselt saavutada, et riigikogu koostaks endale käitumiskoodeksi.
TAUST68 punktiga on Eesti kaugel tabeli eesotsas olevatest Taanist ja Uus-Meremaast, mille tulemus on 91 punkti. Neile järgnevad 89 punktiga Soome ja Rootsi.Tabelis käsitletud 177 riigist on kõige lõpus Afganistan, Põhja-Korea ja Somaalia 8 punktiga. 100 punkti tähistab puhtaimat riiki, 0 tähistab täielikku korrumpeerumist.
Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati 9 rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile Bertelsmanni Fond – 81 punkti 100-st.Kõige madalamalt hindasid Eestit Economist Intelligence Unit – 54 punkti ja Political Risk Services – 60 punkti.Allikate hinnang käsitleb viimast kaht aastat. Indeks on uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus. Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Ühisjoon on see, et korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas.