3. detsember 2013 kell 21:00

Ehitus. Mõrad ja praod tähelepanu alla

Hoone kandekonstruktsioonidesse aja jooksul tekkivatesse pragudesse ja muudesse defektidesse tuleb suhtuda tõsiselt ja vajadusel teha ekspertiis. “Kindlasti tuleb tähele panna kõiki muutusi, sest ka ilma visuaalsete muutusteta hoone võib olla varisemisohtlik,” märkis insener ja Rak Tek Solutions Oy juht Toomas Kaljas.

Kui ilmnevad deformatsioonid, tuleb Kaljase sõnul pöörduda sisu tundvate asjatundjate poole ja järgida oma vaistu.

Praod, mõranemised ja muud deformeerumised võivad tekkida hoone vajumisest, aga ka välistest teguritest, näiteks vaiade rammimise vibratsioonist. Samuti võivad hoones ilmneda ajapikku defektid, mille on põhjustanud halb ehituskvaliteet.

Oht tuleb kindlaks teha. Ehitusekspertiisi ja omanikujärelevalve teenust pakkuva AIK-Projekt OÜ juhi Andres Juhani kinnitusel tuleb esmalt pöörduda asjatundja poole, kes teeks prao paiknemise ja suuna järgi kindlaks, kas pragu on ehitise püsivusele ohtlik või mitte.

Ohtlike pragude ilmnemisel tuleks Juhani sõnul teha põhjalikum analüüs ja koostada ehitustehniline ekspertiis koos ette­panekuga, kuidas defektid kõrvaldada. “Ehitus­tehnilise auditi korraldamiseks võib pöörduda eraõiguslike inseneribüroode poole, kellel on tegevusluba, või kohaliku omavalitsuse ehituskontrolli osakonna poole, kes peaks ehitise tehnilise seisukorra hindamiseks ekspertiisi korraldama, või ka näiteks tehnilise järelevalve ameti poole, kes vastavalt olukorra ohtlikkusele annab edasisi suuniseid,” rääkis Juhani.

Probleeme paneelmajadega. Andres Juhani lausus, et mitu aastat kestnud hoogsal fassaadide lisa­soojustamisel on ette tulnud olukordi, kus ei arvestata hoone välisseinas oleva vooderkihi olukorraga. Paljude viie ja enama korrusega kivihoonete välisseinad on tema sõnul okupatsiooniajal laotud keraamilistest tellistest vooderkihiga, mis on seotud silikaatkividest kandeseinaga.

Materjalide erinevate joonpaisumiste tõttu on sidekivid või ka teras­ankrud aja jooksul lagunenud või murdunud.

“Kui sellisele välisseinale ilma põhjalike ­uuringuteta uus “kasukas” selga tehakse, tekib olukord, kus vanale vooderkihile satub veel suurem koormus, see irdub kandeseinast ja tekib varinguoht,” märkis Juhani.

Sarnane olukord olevat ka paneelhoonetega, mille välisvooderkihiks on 40 mm paksune betoonkoorik ja selle ankurdus kandvasse seina on korrosiooni tõttu nõrgenenud, vooderkiht on ise samuti pragunenud ja niiskuse tõttu on alanud betooni karboniseerumine. Selline vooderkiht ei kanna enam lisanduva soojustuse ja fassaadikatte koormust, märkis Juhani.

Tema sõnul on analoogsetes olukordades mööda­pääsmatu teha põhjalikum uuring ja selle tulemusel antakse tehnilised lahendused fassaadide lisa­soojustamise võimaluste kohta, kas piisab uute ankrute paigaldamisest kande­seina või tuleb seintele nii-öelda “vitsad” peale panna nagu tünnile.

Saaks välja töötada andursüsteemid. Elektrooniliste turva- ja nõrkvoolusüsteemide projekteerimisega tegeleva Telealarm OÜ juhi Tõnu Kutsari sõnul ei ole Eestis levinud andurid või süsteemid, millega saaks mõõta hoone vajumist või ehitusvibratsiooni mõju majale.

Küll aga on andureid paigaldatud selleks, et valvata ruumide seinu või metallkonstruktsioone. “Sellised süsteemid avastavad nii materjalide termilisel kui ka mehaanilisel mõjutamisel ja purunemisel tekkivad struktuurisisesed iseloomulikud helid,” märkis Kutsar.

Seda, et Eestis oleks paigaldatud mõni tehniline süsteem hoone konstruktsiooni püsivuse hindamiseks, Kutsar ei tea.

Siiski oleks tema hinnangul võimalik projekteerida ja välja ehitada süsteem, mis avastab oluliste konstruktsioonelementide nihked või purunemise hetke, vallandab sellekohase häire ja näitab asukoha hoone 3D-mudelil.

“Selline süsteem tajuks nihkeid konstruktsioonielementide vahel ja avastaks konstruktsiooni­elementide struktuurimuutusega kaasnevaid materjalisiseseid helisid. Viimati nimetatud tehnoloogiat kasutatakse näiteks suurt turvalisust nõudvate ruumide seinte ja uste valvamiseks,” sõnas Kutsar.

Samas nentis ta, et niisuguse spetsiaalse süsteemi hankimine peaks kuidagi eriliselt põhjendatud olema, et kaasnevaid suuri kulusid õigustada.

Odavam on vigu vältida. Lihtsam ja odavam on projekteerimis- ja ehitamisvigu juba algselt vältida ja tugevdada kvaliteedikontrolli just selles faasis. “Teatavasti toimub inseneriteenuste hankimine ka Eestis üheksal juhul kümnest madalaima hinna alusel. Seda eriti riigihangete puhul ja see on kahetsusväärne,” märkis Kutsar.

Kutsari sõnul on enamik ehitusprojektide ekspertiise heal juhul pinnapealsed, sest lootust tööd leida on ainult alapakkumisi tehes. “Sellised üldsõnalised ja formaalsed ekspertiisid devalveerivad omakorda projekti ekspertiisi kui kvaliteedikontrolli liiki tervikuna. Inseneriteenuste hankimine madalaima hinna põhimõttel ei tohiks olla aktsepteeritav,” kinnitas ta.

 

Tasub teada

Tuleks jälgida ohu märke

Puithoonetel ei teki pragusid seintes vaid kattekihtidesse, aga ka näiteks kipsplaadile ja krohvipinnale.Ohtlikke deformatsioone ei saa alati nende pragude põhjal järeldada. Krohvikiht võib olla täis ämblikuvõrgukujulisi pragusid, see on põhjustatud kliimast.Jälgida tuleks puithoonetel põrandate, lagede ja ava­täidete liistude kreenide ilmnemist, ka seda, kui uks enam hästi ei sulgu, hakkab vastu piita käima jms.Alusmüürid, keldri­seinad on ka puithoonetel kivist või betoonist ja praod neis on ohu märk. Asjatundja saab enim infot just keldrist ja pööningult.Pööningul, katusealuses tuleks jälgida neelukohtade, korstnaümbruste ja müürilattide, vööprusside tarindeid.Suurim vaenlane on puithoonetel niiskus, õhuvahetuse puudulikkus ja selle tõttu tekkivad seenkahjustused.Terastarinduses hoonetel pealmaa puhul selliseid pragusid ei esine, mille alusel võiks kahtlustada hoone püsivust.Jälgida tuleks ühendussõlmede olukorda, tarindite vertikaalsust ja horisontaalsust ja korrosioonikahjustusi. Tähelepanu tuleb pöörata kriiksuvatele helidele ja nagisemistele tuulise ilma korral.Kivi-, betoon-, plokk- ja paneelehitistes võivad praod olla ohu märk ehitise püsivusele. Pragude tekkepõhjuseid on palju, peale ehitise vajumise ka temperatuurierinevusest tekkida võivad deformatsioonid, eriti erinevate materjalide kokkupuute­kohtades.Hoone vajumine võib tekkida kanalisatsioonitoru purunemisel tekkivast lekkest, ehitise kõrvale rajatavast süvendist, aga ka siis, kui uus ehitise omanik rajab pealeehituse, arvestamata vundamendi kandevõimet.Defektide parandamine on töömahukas.

Allikas: AIK-Projekt OÜ juht Andres Juhani

 

Kommentaar

Ettevaatust, praod on ohu märk

Ahto Tuuling, tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja elektriosakonna juhatajaKui hoone omanik või kasutaja märkab hoone kandekonstruktsioonides, nagu kandvad seinad, postid, talad, lae paneelid jne, pragude teket või konstruktsioonielementide nihkumist, läbipaindumist või muul moel de­formeerumist, siis tasub kindlasti pöörduda mõne ehitusvaldkonna asjatundja poole. Pragude mõõtmiseks kasutatakse nihkkaliiberit, mikromeetrit või spetsiaalseid vahendeid, mis tagavad mõõtmistäpsuse 0,1–0,01 mm.

 

Üks küsimus

Kuidas mõõta hoone vajumist või ehitusvibratsiooni mõju majale?

Andres Juhani, AIK-Projekt OÜ juhtEhitise vajumeid mõõdetakse reeperite kõrguste muutumisel tekkinud vahega. Vajumisreeperid kinnitatakse arvatavale vajumiskohale piisavalt kindlalt. Kuna vajumiskiirus on tavaliselt väga väike, võib mõõtmisperiood kesta mitu kuud. Mõõdetakse nivelleerimis­lati ja nivelliiriga. Vajumiskiiruse selgitamiseks fikseeritakse mõõtmisajad. Käepärasemalt saab mingi ettekujutuse vajumisest või ka muust liikumisest nn kipsmajakate kasutamisega: pragunenud pinnale paigaldatakse risti prao suunaga pahtellabidaga kipsikiht ja jälgitakse, millal tekib kipsi pinnale avanenud pragu. Nii saab selgust, kas pragu “elab”, laieneb või on “surnud” vana pragu, küll aga ei selgu pragunemise kiirus. Saaks mõõta ka kahele poole pragu mõõtmismärkide tegemisega ja kindlate ajavahemike järel nihkkaliibriga nende vahe­kaugust mõõtes saaks infot ka prao laienemise kiiruse kohta.Ehitisele võib ohtlikke deformatsioone tekitada ka vibratsioon. Transpordi- või muu vaiksem vibratsioon võib pika­ajalisel kestvusel mõjutada hoone tarindeid, ohtlikumad on lühiajalised tugevamad vibratsioonid, näiteks plahvatus, süvendi sulundseina süvistamine, vaiade rajamine, pehme-elastse pinnase tihendamine jm ehitusvibratsioonid. Vibratsiooni mõõtmisel lähtutakse mitmest parameetrist: vibrokiirenduse piirväärtusest (m/s2), vibrokiirenduse tasemete piirväärtusest (dB) jt.Vibratsiooni mõõtmist on soovitav tellida akrediteeritud laborilt, kus on kindlasti kalibreeritud vibratsiooni mõõte­seadmed. Seadmete valik on mitmekesine, lihtsamad ja keerukamad, nagu vibromeetrid, seismomeetrid, akseleromeetrid koos võimendite ja vibratsiooni kalibraatoritega. Vibratsiooni mõõdavad näiteks Inseneribüroo Akukon OÜ, Aragon Consulting OÜ, Finestum OÜ, TTÜ Mäeinstituudi mäendustingimuste labor. Mõnda lihtsamat seadet on võimalik ka lühiajaliselt rentida.

Hetkel kuum