4. detsember 2013 kell 21:00

Ettevõtetel rekordiline kvartalikasum

Kuigi Eesti ettevõtete kolmanda kvartali kasum oli rekordiline, on selle juures nõrk koht see, et kasum tuleb suures osas siseturule suunatud ettevõtetest.

Endise majandusministri ja LHV Panga majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul peaks avatud majanduses vedama kasvu ja pakkuma suuremat konkurentsivõimet just ekspordisektor.

“Paraku on probleemiks Eesti ekspordivõime ja eksportivate ettevõtete konkurentsivõime tööjõuturul,” selgitas Vitsur. “Tundub, et eksportivate ettevõtete tugevam positsioon hakkab murenema, sest see pole nii kasulik,” lisas ta.

Ohtlik tendents. Ühe rekordilise kvartali järgi ei tasu Vitsuri sõnul veel põhjalikumaid järeldusi teha. Samas ei tohiks selline proportsioon kauaks püsima jääda. Vitsuri ütluste järgi tuleks hakata muret tundma, kui praegune olukord jätkub 1–2 aastat.

“On ka teine aspekt: paljud eksportivad ettevõtted ei ole Eesti üksusi teinud tuluüksusteks, ja see on ka koht mõtlemiseks. Kui selliste ettevõtete hulk suureneb, siis peame mõtlema, kas maksusüsteemis ja ettevõtluskeskkonnas on kõik nii korras, nagu me väidame,” märkis Vitsur. Tema hinnangul peaks Eesti olema konkurentsivõimeline nii sise- kui ka maailmaturul.

Paljudes riikides hoitakse silma peal elamuehitusel, mille paisumine võib olla kriisiohu märk. Eestis elamuehitusbuumi veel täheldada ei saa. Siin arendatakse kinnisvara ka CO2-rahata, kuid kriisile eelnenud aastate tasemest on veel vara rääkida.

“Meil on oht, et siseturul võib hakata tekkima mull. Proportsioon sise- ja välisturul töötavate ettevõtete vahel kujuneb välisturule töötavate meile kõige tähtsamate ettevõtete kahjuks,” selgitas Vitsur.

Majandusekspert toob esile siseturul kaubanduse vedava mõju majanduskasvus. “See ei ole ühe kvartali põgus mõju. Viimane kvartal on olnud kõige reljeefsem, see näitab ohtliku trendi algust,” märkis Vitsur.

Palgakasv liiga tempokas. Küsimusele, mismoodi võib praegune palgakasv majandust mõjutada, vastas Vitsur, et kui kriisieelsel ajal kasvasid palgad üldise majanduskasvu foonil, siis praegu liigutakse teist rada. Nüüd tõstetakse palku maailmas, mis pingutab senini rihma ja proovib sama mulli tagajärgedest säästlikkusega välja tulla. Majanduseksperdi sõnul ei tuleks pikas perspektiivis senine palgakasvu tempo kasuks, sest võimaliku mustema stsenaariumi korral oleks kukkumine märksa valusam.

Laugus: kinnisvaraarendus pole loteriivõit. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ juhatuse esimehe Jaanus Lauguse sõnul on Eestis kinnisvaraarendus saanud hoo sisse, aga buumiajast on asi veel kaugel. Suurimat edasiminekut näitavad elamispinnad. “Kui me võrdleme hiilgeaegadega, siis nüüd ehitame 1000 uut korterit aastas, hiilgeaegadel 3000,” ütles Laugus. “Arendus on normaalse marginaaliga äri. See ei ole loteriivõit, aga seal võib raha teenida, kui oskad majandada.”

Elamispindu arendatakse Lauguse sõnul praegu vastavalt nõudlusele. Samuti piiravad arendusi pangad, kes jälgivad hoolikalt, kellega ja mis tegevusega raha seotakse.

“Ostja vaatab hoolega ja analüüsib sügavuti oma tegevust. Huupi ei osteta,” lisas Laugus. Tema sõnul ostetakse 60–70% uutest korteritest omafinantseeringuga.  Ostjatel ega müüjatel pole viimane kriis meelest läinud, mistõttu käitub turg praegu konservatiivsemalt kui aastate eest, märkis Laugus. “Praegu on hirm suurem kui ahnus,” tõdes ta.

Regiooniti toob Laugus esile kinnisvaraarenduse peamiselt Tallinnas ja Tartus. “Tartu suur pluss on palju stabiilseid tööandjaid, nagu riigiametid ja ülikoolid, mis hoiavad tarbija kindlustunde kõrgel. Neil on töökohad, nad julgevad laenu võtta ja ka uusi asju osta.”

Lauguse hinnangul ei saa alahinnata ka väiksemaid piirkondi, nagu Rakvere ja Viljandi. “Need linnad on esil, kus töötus on madal ning inimestel on tööd ja leiba. Samas suuremad arendused liiguvad ikkagi kahes suuremas Eesti linnas.”

 

Taust

Enamik sektoreid näitas kasvu

Ettevõtlussektori kogukasum suurenes kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes enamikul tegevusaladel. Suurima panuse juurdekasvu andsid peamiselt siseturul tegutsevad kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtted.Töötlev tööstus, mis alates 2012. aasta neljandast kvartalist on langustrendil liikunud, pöördus taas kasvule. Töötleva tööstuse kasum kasvas aastases võrdluses 4%, seda eelkõige ekspordile suunatud puidu- ja elektroonikatööstuses.Ettevõtete müügitulu  kasvas tänavu kolmandas kvartalis 9%, 12,9 miljardile eurole. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu kasvas vastavalt 18% ja 5%.Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 10%, sh tööjõukulud samuti 10%.Investeeringud ulatusid kolmandas kvartalis 697 miljoni euroni, mis oli 14% rohkem kui mullu.

 

Kommentaar

Swed: rentaablus vähenemise teel

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomistKuigi ettevõtete kasumid jõudsid kõigi aegade kõrgeima tasemeni, on kasumite osa müügitulus ehk rentaablus siiski väiksem kui enne majanduskriisi. Ettevõtete rentaablus on langenud juba alates eelmise aasta viimasest kvartalist.Koos kiire palgakasvu, tarbijate kindlustunde paranemise ja inflatsiooni alanemisega oli kolmandal kvartalil tõenäoliselt ka eratarbimine tugev.

Hetkel kuum