Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kivistik: kas käibemaks on aegunud?
Käibemaksu rakendamine ja sellega kaasnevad probleemid võivad tähendada, et käibemaksust ei ole asja, leidis Hansa Law Offices vandeadvokaat Vahur Kivistik EVEA ettevõtlusfoorumil.
Kivistik esines eile Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni foorumil vahetult pärast maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitjat Egon Veermäed, kes märkis, et käibemaks on Euroopa Liidus tervikuna suur probleem ning sellega ei ole väga midagi teha.
Rohkem kahju kui kasu. Kunagine maksuameti asejuht Kivistik nõustus Veermäega ja püstitas hulga retoorilisi küsimusi, näiteks kas käibemaksu plussid kaaluvad üles kuritarvitustega tekitatud kahju? Kas käibemaks on oma aja ära elanud? Kas kõiki ettevõtjaid on vaja komposteerida käibemaksu kogumiseks, nii nagu neid praegu komposteeritakse?
Veermäe sõnul saab riik ennetavaid abinõusid rakendada piiratud ulatuses. “Üks mõttekoht on see, et raha peaks liikuma, aga riik ei näe seda raha kunagi. Kas ei võiks sel juhul raha liikumist piirata?” viskas temagi õhku ühe idee.
Kivistik tõi välja, et Lätis ei ole end ära tasunud käibemaksudeklaratsiooni lisa, millega tuleb registreerida kõik 1000 latti ületavad ostu- ja müügiarved. “Lätis see tulemust andnud ei ole, kõik määrivad paberit, aga tulemus on null,” ütles Kivistik.
Sama süsteemi kavatsetakse rakendada Eestis, mistõttu küsis Kivistik Veermäelt, mis põhjusel on see muudatus lõunanaabritelt üle võetud. Veermäe vastas, et tegu on peamiselt töökorralduse muutmisega. “Riskianalüüsi tehnoloogia on teise kategooriaga üles ehitatud ja tahame oma töökorraldust teisiti teha.”
Eeskujuks seekord Poola. Kivistik tõi veel välja, et plaanitud käibemaksuseaduse muudatus sõiduautode kohta, millega tagastatakse pool käibemaksust, on kasutusel ainult Poolas. Tema hinnangul on see arusaamatu. “Võtame näiteid sealt, kus meile meeldib, mitte sealt, kus on rahandus korras ja toimib, näiteks Saksmaalt,” märkis ta.
Ta tegi ettepaneku kasutada seaduseloomel teisi eeskujusid, seda enam, et Eesti maksusüsteem on suuresti üle võetud Saksamaalt.
Eile Rakveres toimunud EVEA ettevõtlusfoorumi eesmärk oli leida lahendusi ja teha ettepanekuid ministeeriumitele.