Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Pilguheit sõjaajalukku
Draama “Stalingrad” näitab üht verisemat episoodi sõjaajaloost – 1942. aastal toimunud Stalingradi lahingu õudust pikituna üksikute õõva keskel esile kerkinud rõõmuhetkedega.
Oktoobris Venemaal esilinastunud eepiline sõjafilm “Stalingrad” kandideerib koos paljude teiste linateostega parima võõrkeelse filmi Oscari nominentide hulka. Tegu on esimene tervenisti 3D-tehnoloogias produtseeritud filmiga Venemaal. samuti on see esimene IMAX-formaadis film, mis ei ole valminud Ameerika suurfilmitööstuses.
Linateose loojaks on Fjodor Bondartšuk, kes on Venemaa üks tunnustatumaid filmirežissööre. Tema läbimurre filmimaailmas toimus 2005. aastal, kui ekraanidele jõudis sõjadraamaga “9. rood”. Lisaks režissööriametile on Bondartšuk ka näitleja ja telesaatejuht ning filmikompanii Art Pictures Studio asutaja.
1940ndatel kaotatud inimelud. Mängufilmi “Stalingrad” aineseks on ajaloo üks verisemaid Teise maailmasõja ajal aset leidnud kokkupõrkeid vastasleeride vahel –1942. aastal toimunud Stalingradi lahing Volga jõe ääres, milles võitlesid omavahel Saksamaa Wehrmacht ja Nõukogude Liidu Punaarmee. Lahingust võttis Punaarmee vastu osa ka Lääne-Eesti formeeritud 36. Eesti Politseipataljon.
Linateose keskmes on sügisesed sündmused Volga jõe ääres. Nõukogude väed valmistuvad kapten Gromovi (Pjotr Fjodorov) juhtimisel vasturünnakuks sakslaste vastu, kes on pidanud plaani Volga-äärse ala vallutamiseks. Venelaste rünnak algul küll nurjub, kuid siiski õnnestub neil peagi pääseda vaenlase territooriumile ning hõivata seal omale positsioon. Kohtudes oma teel tsiviilelanikega, hargneb edasi lugu, mis on inimlikult traagiline, ent ka ilus. Selles on nii vihkamist kui ka armastust, nagu ühes suursuguses sõjafilmis ikka.
Filmi režissöör Bondartšuk on püüdnud anda filmis võimalikult täpselt edasi sõja ajal toimunud sündmuseid. Selleks on talle olnud abiks erinevad tuntud kirjandusteosed. Esile on ta toonud Antony Beevori raamatu “Stalingrad”, Viktor Nekrassovi “Stalingradi kaevikus” ning Wilhelm Heinrichi ja Vassili Grossmani teosed.
Palju pauku ja tuld. Stalingradi sündmuseid on varem mitmeid kordi filmides kujutatud, kuid Bondartšuki käsitlus on neist vaieldamatult kõige ambitsioonikam. Ajaloolistest sündmustest on tehtud suursugune draama ja plahvatusterohke sõjamärul, mis on leidnud vastuolulist kajastust nii kodumaal kui ka kodupiiridest väljaspool. Ühelt poolt on seda kiidetud, teisalt aga heidetud ette ülemäära positiivses valguses sakslaste kujutamist, liigset emotsionaalsust ja ajaloolist ebatäpsust.
Draama
“Stalingrad”
Režissöör: Fjodor BondartšukOsatäitjad: Thomas Kretschmann, Philippe Reinhardt, Janina Studilina jtFilmi pikkus: 2 h 15 minKinodes alates: 6.12