5. detsember 2013 kell 21:00

Swedbanki juht: oleme üks pangagrupp

Ammu oli aeg, et Balti riigid oleksid juhatuses esindatud, ütles Swedbank Groupi juht Michael Wolf Helo Meigase edutamisest  kontserni vastutavaks varahoidjaks.

“Aga see näitab ka seda, et oleme üks grupp ja edutame inimesi kompetentsi, mitte rahvuse järgi,” rääkis Wolf kolmapäeval Tallinnas Swissoteli 30. korrusel, andes Äripäevale intervjuud koos Swedbank Eesti juhi Priit Perensiga.

“Või sookvootide,” jätkas Wolf, märkides, et 40–60 jaotuse jaoks tuleks Balti riikides mõnel tasandil hoopis mehi edutada.

Eesti majandusest rääkides ei nõustunud ei Wolf ega Perens, et Eestist on alanud välismaiste firmade väljavool, ehkki ühest viimasest – Rootsi Skanskast – tagasi lugedes, saaks pika nimistu.

“Meie jaoks on Eesti väga pikaajaline koduturg,” kordas Wolf, põhjendades oma positiivset vaadet jälle kord sellega, kuidas Balti riikides kriisiga toime tuldi. “Tegite läbi väga valusa, kuid õige ja vajaliku korrektsiooni,” ütles Wolf. “Paljudel riikidel tuleb oma reformid alles teha, Eestil on siin mitmeaastane edumaa.”

Wolfi sõnul on Eesti praegune sisemine tugevus ehk sõna-sõnalt “robustne tervis” oluline konkurentsieelis. Kui väliskeskkond paraneb, on firmadel head kasvuväljavaated.

Välispankade lahkumise taga on piiriülese panganduse kasvanud kulud, arvas Perens. Wolf oletas, et ehk on Balti turul panku ka liiga palju.

“Ilmselt tuleb neil turgudel veel konsolideerimisi,” nentis ta, kiites Swedbanki eeliseks suhtelist suurust.

“Aga ei saa öelda, et välismaised firmad on lahkumas,” ütles Perens.

“Ei,” kinnitas Wolf.

Swedbank on valmis äri tegema kõigi firmadega. “Ei,” tõrjus Wolf ka küsimuse, kas pank eelistaks pigem suurkliente. “Me teeme äri kõigiga, väikestest alustajatest suurteni välja. Meil on bilansis ruumi riski võtmiseks,” ütles Wolf. Iseasi, millal usaldus taastub. Laenunõudlus on jätkuvalt nõrk nii Balti riikides kui ka kogu Põhjalas.

Arutledes, kas Eesti riik saaks laenu võttes majandust kuidagi kiiremini käima lükata, märkis Wolf, et poliitilisest vaatenurgast on oluline tagada, et Tallinna oleks kerge kohale tulla.

“Siin majanduses on palju konkurentsijõudu,” ütles Wolf, tõstes esile Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia klastrit. “Ühendusteed on üks võtmevaldkond, mis alati vajab investeeringuid.”

Teisalt ei jätnud pangale kõige kriitilisemal ajal Swedbanki juhiks saanud Wolf rõhutamata, et alati on hea, kui riigil on suutlikkust reageerida, kui majanduses tekivad tagasilöögid.

“Hea, kui see võimalus tuleviku tarvis olemas on,” ütles Wolf.

Wolf kiitis Balti pankade tugevust – laenud on kaetud kohalike hoiustega, enam ei sõltuta emapanga rahastusest nagu buumi ajal. Peamine murekoht on praegu, et pankade kapitalimudelid on väga protsüklilised. Ehk äsja kriisi läbi teinud riikides on maksevõimetuse tõenäosus statistilistes mudelites suurem, mis nõuab pankadelt rohkem kapitali, samas kui laenukriiside ajalugu näitab, et pauk tuleb pigem pika ilu peale.

“Sel põhjusel on riigid, nagu Balti riigid, nende mudelite tõttu kehvemas olukorras,” ütles

Wolf ja möönis, et kohalike järelevalveasutustega on teema ka jutuks võetud.

Kui suur oht terendab aga Rootsi pankadele ja nii Eesti finantssüsteemi stabiilsusele Rootsi kinnisvaraturult? Sellest pole palju aega, kui Michael Wolf teatas Rootsi meedias, et Swedbank on valmis leppima turuosa vähenemisega, et mitte kuumavale turule hagu alla anda. Nüüd sihib pank jälle eluasemelaenu kliente.

“Riskipilt on veidi paranenud,” õigustas Wolf.

Pangal on praegu puhvrid, mida toona ei olnud – kapitalibaas on kahekordistunud. Samuti on aeglustunud eluasemelaenude kasvutempo. Samas ei eitanud Wolf, et pank ei tahtnud jõukamas segmendis rohkem kliente kaotada.

“Sisuliselt kaitseme oma kliendibaasi,” ütles Wolf. Turuosa on kasvanud 10%-lt 13–14%-le, kuid omaaegsest 25%st ollakse alles kaugel.

Samas üritas Swedbank hiljuti Rootsis eluasemelaenude intressimäärasid tõsta, kui Rootsi ­finantsinspektsioon teatas, et eluasemelaenude riskikaalud võivad Rootsis kerkida isegi 30%-le. Teised pangad kaasa ei tulnud ning klientide pahameeletormi sattunud Swedbankil tuli üsna kiiresti intressimäärad uuesti alla lasta.

Õige käik, vale hetk. “Ma arvan, et me tegime õige otsuse, kuid ajastus oli vale,” jäi Wolf kindlaks. “Ma olen veendunud, et see tuleb uuesti päevakorda.”

Wolf põhjendas, et kui eluasemelaenu hind ei muutu, siis ei sunni miski ju ka tarbija käitumist muutuma. Ja riskikaalude tõstmine on üks abinõu just kuumava kinnisvaraturu jahutamiseks.

“Kui siit nüüd veel edasi 35 baaspunktile minna, siis räägib see juba pigem suutmatusest lahendada struktuurset probleemi,” ütles Wolf.

Viimane seisneb selles, et Rootsi suurlinnades, kus elanike arv kasvab, ehitatakse lihtsalt liiga vähe ­uusi elamispindu.

Hea töö saab tasutud. Märtsis on Swedbanki töötajatel oodata boonust muutunud süsteemist, kus on varasemast suurem panus kollektiivsele süsteemile ja aktsiatele. Kõigil panga töötajatel on võimalus saada teatud summa ulatuses aktsiaid,  mis on kolmeks aastaks lukustatud. Nii on võimalus võita ka aktsiakursi liikumisest.

“Aktsia käekäik on olnud üsna okei,” ütles Wolf (viimase kahe-kolme aasta tõus agentuuri Bloomberg andmeil 77–79%).

Küsimusele, kas ta on kunagi rinda pannud ka Eesti presidendilt saadud Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi, vastas Wolf, et on kandnud aumärgi seda osa, mis käib reväärile.

“See oli mulle suur au,” kordas Wolf tänu tunnustuse eest, et pank kriisi ajal Balti riikidest ei pagenud nagu välispangad Kesk- ja Ida-Euroopast.

Kulud kliendist mööda ei lähe

Nii Swedbank Groupi juht Michael Wolf kui ka Swedbank Eesti juht Priit Perens möönsid, et karmistuvate pangandusreeglite kulud ei lähe klientidest mööda. Pangale endale tähendab see aga pidevat survet kulusid vähendada.Kulude vähendamine ja tootlikkuse tõstmine saavad olema märksõnad keskkonnas, kus keskpangad lubavad pikaks ajaks madalate intressimäärade püsimist. Samuti teenuste digitaliseerimine, mis jätaks rohkem tööjõudu jõukama kliendigrupiga tegelemiseks, kust Swedbank loodab kulude kokkuhoiu kõrval ka tulusid suurendada.

Hetkel kuum