Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestil võiks olla eurorahast võõrutamise plaan
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis Ehituskonverentsil, et riik arendab enamasti lähtudes sellest, kuhu võib Euroopa Liidu raha suunata. Riik ise investeerima ei kipu.
Tema sõnul jääb asi raha taha, raha ei ole aga seetõttu, et riigi seadustega võetud kohustused ja kulud kasvavad kiiremini kui tulud.
Aastal 2015 on Olgo sõnul riigil kaks korda vähem võimalusi investeerida kui aastal 2013, kuna Euroopa raha kasutamisaeg saab läbi ja uut raha ei jõuta veel kasutusse võtta.
Ideaalis peaks investeerimine Olgo sõnul käima järgmiselt: teatud valdkondades lepitakse kokku arengumissioon, kuhu tahetakse jõuda, ning siis on selge, mida tuleks teha, et sinna jõuda, ja millistest allikatest saab neid muutusi rahastada.
Olgo nentis, et kahjuks on seisma jäänud mõnda aega tagasi riigi kinnisvara andmine RKASi haldusalasse. Tema sõnul on vaid 20 protsenti riigi kinnisvarast üle antud. See, et kinnisvara ei ole ühtses halduses, takistab selle kinnisvara arengut ja sinna investeerimist.
Uus aeg Eesti jaoks algab aastal 2020, kui käivitub uus ELi toetuste periood. Olgo rõhutas, et juhul, kui Eesti riik areneb nii nagu plaanis, siis suure tõenäosusega Eesti järgmisel rahastusperioodil toetusi ei saa. “Küsimus on selles, kas meil on riigina plaan, kuidas end Euroopa Liidu rahast võõrutada,” viskas Olgo õhku.