• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida tähendas Mandela majandusele?

    Neljapäeva õhtul oma kodus 95aastasena surnud Nobeli rahupreemia laureaat ja endine Lõuna-Aafrika Vabariigi president Nelson Mandela oli apartheidivastase liikumise aktivist, kes jättis endast maha Lõuna-Aafrika, mis kuulub nüüd arenevate turgude kasvumootorite hulka.

    Aastad 1994–1999, mil Mandela oli Lõuna-Aafrika president, oli tugeva majanduskasvu aeg. Rassilise eraldatuse poliitika ehk apartheidi tõttu olid Lõuna-Aafrikale kehtestatud rahvusvahelised kaubandussanktsioonid. “Tulles aastasse 1994, siis sel ajal oli suur hirm, kuidas meil toimub üleminek majanduses, kus 84 protsendi rahvastiku soove pole tähele pandud. Mandela oli väga hea sanktsioonidejärgse kaubanduse tugevdamisel,” ütles Johannesburgis asuva Citigroupi analüütik Gina Schoeman CNBC-le. “See võimaldas meil parandada kaubandussuhted, eriti USA ja Euroopaga.“
    Majanduse pragmaatik Mandela. Üks peamisi põhjusi, miks Lõuna-Aafrika ühines BRICS-grupi ehk maailma kõige tähtsamate arenevate turgudega, olid pärast apartheidi Mandela valitsuse loodud institutsioonid. Erinevalt naaberriik Zimbabwest seisis Mandela vastu riigistamisele.
    “Mandela oli majanduses pragmaatik. Ta oli vastu riigistamisele, kuigi see oli Aafrika rahvusliku kongressi poliitika,” ütles Nomura arenevate turgude analüütik Peter Attard Montalto CNBC-le. “Üks põhjusi, miks Lõuna-Aafrika on endiselt investeerimisreitinguga riik, on institutsioonid, mille Mandela rajas.”
    Praegu valmistab analüütikutele muret Lõuna-Aafrika suur eelarve defitsiit, mis ulatus kolmandas kvartalis 6,8 protsendini SKTst. Lõuna-Aafrika valuuta rand on sel aastal dollari suhtes odavnenud 18 protsenti. Kuna infrastruktuur valmistab endiselt Aafrika riigile muret, pole eksport silmanähtavat kasvu teinud. Riigis on puudus ka elektrist ning välisfirmad kõhklevad oma investeeringuid teha.
    Ka poliitiline stabiilsus on ohustamas Lõuna-Aafrikat. Viimaste aastate jooksul on toimunud mitmeid tööliste streike ja seda eriti kaevandussektoris.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.