Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aeg mõelda, kuidas Rail Balticu abil suuremat tulu teenida
Rail Baltic on mastaapne rahvusvaheline projekt, mille teostamisel võib mõistagi ette tulla väiksemaid või suuremaid komistuskive. Siiski ei ole praegu küsimuseks, kas seda teha, vaid kuidas seda teha. Aeg on hakata mõtlema, kuidas loodavat raudteeühendust parimal moel Eesti ettevõtjate huvides tööle panna.
Viimase poole aasta jooksul oleme astunud pika sammu lähemale tosina aasta pärast töötavale Euroopa rööpalaiusega raudteeühendusele Euroopa keskosaga. See on mõeldud nii reisijaile ja turistidele alternatiivseks transpordiks kui ka ettevõtjatele kaubavoogude mitmekesistamiseks ja lisaväärtuse loomiseks.
Vähesed kahtlevad selles, et Eestil on uuest ja kiiremast raudteeühendusest väga palju võita. Isegi kriitikute hulgas leidub vaid käputäis ortodoksseid Rail Baltica vastaseid. Mida aeg edasi, seda enam projektist teatakse, seda enam on vastuseid inimesi paeluvatele küsimustele ja seda väiksemaks jääb kahtlejate ring. Mitu ettevõtjatki on tunnistanud oma algset skepsist, mis nüüdseks on asendunud ettevaatliku optimismiga.
Inimesed mõistavad, et Eesti kuulub Euroopa majandusruumi. Samuti seda, et kui soovime sellesse ruumi kuulumist maksimaalselt ära kasutada ja luua soodsa keskkonna reisi- ja kaubavoogudele ka siinses piirkonnas, siis tuleb meil seista oma riiklike ja majanduslike huvide eest, arvestades tulevikuarenguid, mitte vaid hetkesituatsiooni.
Logistikaettevõtete huvi. Oleme konsulteerinud paljude logistikaettevõtetega, kes tunnevad huvi Rail Balticu arengu vastu ning püüavad oma äri kontekstis mõtestada selle pakutavaid võimalusi. Eriti läheb plaan uuest raudteekoridorist põhja-lõuna suunal korda rahvusvahelistele logistikakontsernidele, kelle põhieesmärk on kohal olla olulisemate kaubateede ristumiskohas. Rail Balticu turundamine ning kaubavedajatele-logistikutele atraktiivseks muutmine kujuneb Balti riikide loodava ühisettevõtte üheks peamiseks funktsiooniks. Kuid kõik ettevõtjad võiksid juba praegu arvestada oma pikaajalistes plaanides Rail Balticu positiivse mõjuga. Siin on õppida ka naabritelt.
Näiteks Leedus on ettevõtjad koondunud Kaunase tööstus- ja logistikapargi ümber ning püüavad sel viisil koostööd tehes maksimeerida järgneva kümne aasta jooksul Leedu ilmselge eelise - olla põhjapoolseim ühenduspunkt nn Vene ja Euroopa rööpalaiuste vahel. Soomlaste majandushuve on juba mõnda aega aidanud defineerida ning edendada eraldi loodud organisatsioon Rail Baltica Growth Corridor, mis on aktiivse kaasamise ja lobitööga silma paistnud nii Balti riikide pealinnades kui ka Brüsselis.
Kuigi oleme projekti algfaasis, oleks Eesti firmadelgi aeg hakata mõtlema, kuidas teenida tulu uuest turismi-, reisiveo- ja kaubaveokanalist. Klastripõhine koostöö on toiminud edukalt üsna mitmes sektoris, kindlasti võiks midagi sarnast rakendada ka Rail Balticu projekti arendamiseks.
Poliitiline konsensus. Eesti on paistnud silma stabiilse poliitilise konsensuse poolest Rail Balticu rajamise vajalikkuse küsimuses. Praegu tegutsetakse valitsuse 2011. aasta lõpus vastu võetud põhimõttelise otsuse alusel. Kolme Balti riigi juhtide kohtumistel on raudteeprojekti prioriteetsust rõhutanud nii president, peaminister kui ka majandusminister.
Oluline on, et Rail Baltic leiaks tee ka teiste ministrite ja ametnike lauale, sest see mastaapne piiriülene projekt mõjutab kogu riiki mitmes valdkonnas. Tänu paranevale liiklusohutusele maanteedel võib näiteks prognoosida liikluses hukkunute arvu vähenemist 30 aasta jooksul ligi 300 inimese võrra. Sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnaalased või ka julgeolekupoliitilised aspektid viivad raudteeprojekti kaudse mõju kaugele väljapoole seda kureeriva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pärusmaad.
Iga päev tegeleb Rail Balticu küsimustega Eestis poolsada inimest. Kuid kaudselt on sellega seotud muljetavaldav hulk ametnikke, raudteelasi, ettevõtjaid ja nõustajaid eri riikides, kelle ülesanne on projekti arendamine. Balti koostöögi on nüansirohke tegevusväli, kus tuleb delikaatselt erinevate riikide huvide vahel konsensust otsida, samal ajal selgelt adudes Rail Baltica üle-euroopalist efekti ja ulatust. Ei tohi unustada, et Rail Baltica on Euroopa Liidu transpordistrateegia osa ning sellisena üks Euroopa Komisjoni suuremaid prioriteete. Komisjoni mõju lõpptulemuse kujunemise ja selle edukuse üle ei saa alahinnata.