Logistika. Nutikaid ideid ühendav logistikakeskus

“Meie firmakultuuri seisukohalt on innovatiivsed lahendused tähtsad. Aina rohkem hindavad seda ka meie kliendid,” põhjendas Eesti ühe suurema laopidaja Logistika Pluss OÜ juht Toomas Orutar, miks tegutseb ettevõte aina keskkonna­teadlikumalt.

“Suured rahvusvahelistest kontsernidest kliendid ei istuks meiega ühe laua taha, kui meil poleks keskkonna juhtimise süsteeme. Kui saame oma potentsiaalsetele ja ka praegustele klientidele näidata innovatiivseid lahendusi, siis mis saab veel parem olla?” lisas Orutar.

Kulud sunnivad roheliselt mõtlema. Tallinna külje alla kerkiv 24 000ruutmeetrine keskus on hea näide keskkonnateadlikust mõtlemisest ja nutikatest uudsetest tehnoloogilistest lahendustest. Valmis keskuseni jõudmiseks on ettevõttel tulnud käia pikk tee.

2006. aastal kolis Logistika Pluss 3000ruutmeetrise lao enda ehitatud logistikakeskusesse, kus on koos bürooga pinda 15 000 ruutmeetrit. Samal ajal hakati peale tollilao teenuse pakkuma teenust ka tavakliendile, kes tahtis kaupa hoiustada, komplekteerida ja üle Eesti laiali saata.

Orutar meenutas, kuidas saadi kiiresti aru, et nii­sugune teenus tekitab ohtralt kile-, papp- ja paberjäätmeid. Jäätmekulu oli väga suur. “Olime täiesti algajad, me ei teadnud, kas keegi huvitub nende jäätmete äraostmisest. Kompasime alles seda maailma. Suured kulud panid meid roheliselt mõtlema,” rääkis Orutar.

Nõnda tuli kiiresti leida partner, kes üüris firmale jäätmepressi ja oli nõus jäätmed ära ostma. See aga tähendas, et tuli personal välja koolitada ja paigutada lattu iga jäätmesordi jaoks omaette konteiner. “See tõi muidugi kaasa ka meie personali rohelise mõtlemise. Tuleb tunnistada, et inimesed võtsid selle üsna kiiresti omaks, mis on väga positiivne,” rõõmustas juht.

Sellest ajast ei pea logistikafirma enam prügiveo eest maksma, kuna müüdud jäätmed tasakaalustavad prügiveo kulud.

Umbes samal ajal ehk 2008. aastal alustas Logistika Pluss teenuse pakkumist ööpäev läbi. Orutari sõnul tähendas see, et kogu aeg tuled lõõmasid, tõstukid vurasid ja elektrit kulus palju. “Meie kahjuks on elekter igal aastal kallinenud. See sundis meid mõtlema, kuidas elektrit säästa,” märkis Orutar. Nõnda paigutati riiulivahedesse anduritega valgustid, mis süttivad liikumise peale. Kui lao mõnes piirkonnas parasjagu tööd ei tehta, põlevad seal vaid avariituled.

Uus hoone veelgi nutikam. Nüüd on ettevõte 15 000ruutmeetrisest majast ja rendipindadest välja kasvanud. Juba mõni aasta tagasi alustati uue maja kavandamisega. “Meil on vaja koondada kõik väiksemad laod suurele pinnale, et saaksime toimetada efektiivsemalt. Pealegi on kõik meie rendilaod ehitatud eri aastatel. Mõnes majas polegi  võimalik kasumit teenida,” põhjendas Orutar uue keskuse ehitamist.

2014. aasta jaanuaris avabki ettevõte Nurmevälja logistikakeskuse, kus on pinda 24 000 ruutmeetrit. Roheline tegutsemine vanas majas andis Orutari sõnul teadmisi, kuidas uus logistikakeskus parem ja energiasäästlikum teha. “Tõhustasime valgustussüsteeme ja paigaldame rohkem andureid. Uus ladu on pikem ja laiem,” rääkis Orutar.

Peale selle on uue hoone küttesüsteem projekteeritud nõnda, et oleks võimalik kasutada erinevaid küttematerjale. Oma katlamaja lubab kütta nii gaasi, pelleti kui ka kütteõliga. “Kui mõni neist küttematerjalidest muutub turul liiga kalliks ja mõttetuks, siis saame kohe teisele materjalile üle minna. Katel on niimoodi projekteeritud, et me ei oleks sõltuvad näiteks Eesti Gaasist,” kirjeldas Orutar.

Päikesepaneelidega ise elektrit tootma. Kõige suuremaks sammuks peab Orutar aga otsust hakata ise ettevõtte tarbeks elektrit tootma. Selleks kaetakse logistikakeskuse lõuna­külg päikesepaneelidega. Enne paneelide paigaldust arvutati välja, et investeering tasub end ära.

“Päikesepaneelide puhul on tasuvusaeg 8–9 aastat, mis on äriliselt mõistlik. Nende hind on viimaste aastatega vähenenud ja see on meile kasulik,” põhjendas Orutar.  Paneelide töös hoidmisele kulub tema sõnul vähe –  0,5% aastas investeeringu maksumuselt.

Suurim kasu firmale on Orutari kinnitusel see, et paneelide ost fikseerib neile elektri hinna põhimõtteliselt 30 aastaks, sest nii kaua kestab paneelide garantii. Ükskõik kui palju elektri hind turul ka tõuseb, toodab firma endale samas väärtuses asemele. “See maandab meie jaoks väga palju äririske, kuna me ei sõltu enam elektri hinna tõusust. Kui räägime, et elektri börsihind on vaid viimase 9 kuuga 11% tõusnud, siis me ei saa klientidele öelda, et peame kohe hinda tõstma. Nemad ei tule selle tõusuga kindlasti kaasa,” tõdes Orutar.

Tahavad olla teerajajad. Orutar peab oma paneelide plussiks seda, et päikeseenergiast toodetud elekter on kvaliteetsem kui võrgust tulev vool. “Elekter pole nii kõikuv, sest see lastakse kohe samas kohas ringlusse. Kui võtame tootmise, kus on väga targad seadmed, näiteks robotid, siis seal ei tohi mingeid elektrikõikumisi olla,” rääkis ta.

Päikesepaneelid tõstavad Orutari kinnitusel Nurmevälja logistikakeskuse väärtust. Eesti energiapoliitika näeb ette, et aastaks 2020 ei saa ehitada ärihoonet, millel pole kasutatud taastuv­energia lahendusi. Logistika Pluss tahab olla teistest ees.

“Eesti peab jõudsasti arenema rohelise mõtlemise poole. Eks rikkamad riigid on ees ja meie nende järel, küllap see ka meie poliitikutele kohale jõuab,” arvas Orutar ja tunnistas, et arvatavasti laseb ta päikesepaneelid paigaldada ka oma koju.

Päikesepaneelide tasuta energia huvitab tootmisettevõtteid

Ettevõtete huvi ise elektrit toota üha kasvab, näiteks on sammu sinnapoole astunud Selver. “Siiani on Eestis päikeseenergeetikaga tegelenud peamiselt asjaarmastajad, kuid juba hakkavad ka tavatarbijad aru saama, et päikesest saadav energia on tasuta. Peab soetama ainult seadmed,” ütles päikesepaneelide ja -kollektorite müügi ja paigaldamisega tegeleva Eternalen OÜ juhatuse liige Andres Metsmägi.Päikesepaneelide müük ja taastuvenergeetika on Metsmägi sõnul Eestis suure kasvupotentsiaaliga. “Küsimus on ainult ajas, millal ja kui kiiresti hakkab turg kasvama,” märkis ta. Siiani takistab turu kasvu alginvesteering ja ebakindlus, kas meie laiuskraadil asi ikka toimib.Sellest hoolimata on Metsmägi sõnul Eesti ettevõtete huvi omal käel elektri tootmise vastu kasvama hakanud.

Tootjad eriti huvitatud. Peamiselt huvituvad oma energiast suure tarbimisega tootmisettevõtted. “Ettevõtjad mõistavad, et investeerides elektritootmise seadmetesse, saavad nad fikseerida enda jaoks elektri hinna järgnevaks 25 aastaks,” põhjendas ta.Metsmägi sõnul on esimesed sammud elektrienergia tootmiseks astunud Selver koostöös Kaarsilla Kinnisvaraga, kellel on valminud ka esimene päikeseenergiapark võimsusega 120 kW. “Siiamaani toimib elektri tootmine plaanipäraselt ja loodame järgnevatel aastatel tootmisvõimsust kasvatada. Projekteerimise kavandamise faasis on veel mõned tootmisettevõtete hooned,” lisas Metsmägi.

 

Näited Nurmevälja logistikakeskusest, kuidas säästlikumalt tegutseda

Kuna suurim muutuvkulu on energiatarbimine, on see algusest peale olnud väga suure tähelepanu all.Nurmevälja logistikakeskuse küttesüsteem on üles ehitatud nii, et võimaldab valida parasjagu soodsaima kütuse.Paralleelselt võetakse kasutusele päikesepaneelid, mis võimaldavad toota kogu vajamineva energia ja müüa ülejäägi energiavõrku.uue nipina on ehitatud laadimissildade tamburid, mis vähendavad soojuse tootmiseks vajaminevat energiat.Riiulitevahelise koridori valgustus on jaotatud kolmeks ja see lülitub sisse automaatselt ­ainult seal, kus on liikumist.Päevavalguse ärakasutamiseks on katusel olevad suitsu­eemaldusluugid valmistatud läbi­paistvast materjalist.Hoone automaatikasüsteemid annavad ülevaate reaalajas toimuvast. Ühtlasi on võimalik sellega keskust väljastpoolt hoonet hallata.Keskuse mahuka tööga kaasneb suur jäätmekäitlusmaht, mille puhul rakendatakse kohapealset jäätmete sorteerimist. Põhimõtteliselt on see võimaldanud jäätmekäitluskulud tuludeks pöörata.