Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ajakirjad ujuvad vastuvoolu

    Kui ajalehed kaotasid uudiste veebi viimise läbi osa lugejaist internetti ning ootavad digiärist kasvu, siis ajakirjaäri on justkui printmeediast lahku löönud, leidis Ajakirjade Kirjastuse juhataja Tõnu Väät.

    “Ajakirju vaadatakse eraldi, neil on teine eesmärk, väärtus ning roll,” kommenteeris  Väät Äripäeva turunduse teemaveebile Best Marketing. “Ajakirjad ei ole kaotanud lugejaid internetti, on kindla fookusega ning sihtgrupile.”
    Ka on ajakirja lugeja tema sõnul maksejõuline ning ootab jätkuvalt kord kuus omale meelepärast sisu.
    Ka reklaami suhtuvad tarbijad ajakirjades kui loomulikus keskkonnas olevasse ja talle suunatud sõnumisse, mis teeb ka reklaamimise atraktiivseks ning toimivamaks kui enamikus muus meedias. Seda eriti printkanalites.
    Paberil andunud fännid. Ehkki osa uudiste tarbijatest on veebi liikunud, drastilist langust paberil sisu tarbijates järgmisel aastal veel oodata ei maksa.
    Postimehe arendus- ja turundusjuht Jaanus Lillenberg ennustas, et ajalehtede lugejate arv püsib tuleval aastal stabiilne, küll näeb langustrendi lähema viie aasta lõikes.
    Ehkki osa printajakirjandusest võidab järgmisel aastal lugejaid juurde ja teine osa kaotab, sektor tervikuna tammub ilmselt paigal, ennustas ka Eesti Ajalehtede juht Art Lukas.
    Samas seisavad nii ajakirjad kui ka ajalehed tuleval aastal viimaste ja tulevaste aastate ühe olulisema küsimuse ees – kuidas digitaalse sisuga raha teenida.
    Mobiilis loetakse üha enam. Üks digiteema on toimetustele mobiililugejad. Lillenberg ennustab, et järgmise aasta lõpuks loeb iga kolmas Postimehe lugeja lehte mobiiltelefonist. “Mobiilireklaami kuni 100% kasv on väga tõenäoline,” lisas ta. Mobiilis lugemise kasvu prognoosis ka Lukas. Samas tekitavad lugemisrakendused tema hinnangul segadust reklaamiostjates, kes ei oska võtta selget seisukohta, kas lugejanumbreid peaks nendes kõrvutama pigem paberlehtedega või hoopis veebiga ja milliseid reklaamiformaate peaks eelistama.
    Veebimüük kasvab samuti. Uuest aastast avab uue mobiili­versiooni ka Äripäev, hakates sinna ka reklaami müüma. “Kuigi järgmisel aastal jääb ilmselt mobiiliversiooni reklaami müük veel marginaalseks,” ennustas Äripäeva reklaamijuht Asso Laido.
    Lisaks mobiilile tegelevad toimetused ka sisu veebis müümisega ja see tänavu tõusu näidanud valdkond peaks tuleval aastal jalad alla saama. “Väljaannete võimekus seda arengut ära kasutada on muidugi väga erinev,” leidis Lukas.
     
    Kommentaar
    Digitellimused hakkavad müüma
    Art Lukas, ASi Eesti Ajalehed juhataja Printajakirjandus tervikuna seisab 2014. aastal ilmselt paigal, kuigi mõned väljaanded võivad võita ja teised jälle kaotada. Selgelt peaks jalad alla saama digiväljaannete tellijate ja päevapiletite ostjate turg, mis on 2013. aastal näidanud juba olulist tõusu. Väljaannete võimekus seda arengut ära kasutada on muidugi väga erinev. Mobiilis lugemine on selgelt kasvav, aga osatähtsus sõltub ka edaspidi väljaande profiilist. Sama tarbija võib erinevates kanalites tarbida erinevat sisu.
     
    Küsitlus
    Kuidas muutuvad trükiteenusekirjastamise hinnad 2014. aastal?
    Rein Lehtmets, Reusneri juhatuse esimeesTrükihinnad jätkavad langemist, kuna tootmises on ülepakkumine. Eestis on lihtsalt kohaliku turu jaoks liiga palju trükivõimsust. Seetõttu jõuab meie toodangust vaid 10% Eesti turule. Konkurentidel on mõneti lihtsam, kuna trükitakse sõsarettevõtete väljaandeid. Ei hakka prognoosima, kui suur hinnalangus saab olema, kuid see trend on juba 2009. aastast püsiv ja sel ei paista lõppu. Vähemalt mitte enne, kui osa firmasid on oma tegevuse lõpetanud. Loomulikult pole jätkusuutlik alla omahinna trükkimine, nii et kuskil on kindlasti languse piir.
    Aivar Täpsi, Bookmill Trükikoda pidava ABOLINK GRUPP OÜ omanikMul on tunne, et trükikulud pigem kasvavad, eriti just väikeste tiraažide puhul. Kõik tahavad rohkem raha, kuid konkurents on tihe ja hindu ei saa palju tõsta. Samas tööjõukulud kasvavad, materjalide hinnad tõusevad, elekter kallineb. Alles sain teate, et paberi hind läheb kallimaks. Lõpuks peab ka trükise hind minema kallimaks.
    Ants Ööbik, kirjastuse Monokkel juhatajaKirjastamise kulud tõusevad, sest nimetusi on rohkem, samal ajal jäävad tiraažid väiksemaks ja kulud on suured. On paratamatu, et ka lugejaid ühele raamatule jääb väheks. Samas ei saa kedagi piirata, kirjastamine on vaba. Aga võrreldes näiteks Soomega on siin raamatud odavamad, kuigi seal on viis korda rohkem lugejaid.E-raamatute tulek teeb asja lihtsamaks, kuna nende hind ei kasva nagu paberraamatutel. Ka puuduvad neil ladustamise ja muud sarnased kulud ning nende väljaandmise majanduslik risk on madalam. USAs müüakse juba veerand raamatutest e-raamatutena, me oleme vaesemad ja meil on nende lugemise seadmeid vähem, kuid kui inimesed ostavad rohkem e-raamatute lugemiseks sobilikke seadmeid, tõuseb ka siin e-raamatute müük.
    Mart Jagomägi, UÜ Kirjastus Ilmamaa direktorToimetamise, tõlkimise ja muude selliste tegevuste hinnad tõusevad vaikselt nagu paberi hinnad, mis tõusevad keskeltläbi iga aastaga 5%. Et aga raamatute trükiarvud jätkavad langemist, siis raamatute hinnad tõusevad kiiremini, mis võib viia selleni, et plaanitav raamat jääb ilmumata, kuna hind tuleks liiga kõrge.Mingil moel peab uuenema e-raamatute turg. Arvan, et midagi peab selles valdkonnas juhtuma.
    Kas reklaam kallineb?
    Jaanus Lillenberg, Postimehe turundus- ja arendusjuhtPostimehe veebireklaami hinnad kasvavad keskmiselt 10%. Kogu veebireklaamiturg kasvab 2014. aastal 15%, trükireklaam 5–10%. Postimees kasvab rohkem – paberlehe käibe kasv saab olema suur üllatus. Suurte klientide käive langeb.
    Asso Laido, Äripäeva reklaamijuhtKogu reklaamiturg kasvab 5–7%, Äripäeval 12%. Ajakirjade reklaam kasvab 50% võrra. Äripäev tahab hindu tõsta ca 5 protsenti.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.