• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ajakirjad ujuvad vastuvoolu

    Kui ajalehed kaotasid uudiste veebi viimise läbi osa lugejaist internetti ning ootavad digiärist kasvu, siis ajakirjaäri on justkui printmeediast lahku löönud, leidis Ajakirjade Kirjastuse juhataja Tõnu Väät.

    “Ajakirju vaadatakse eraldi, neil on teine eesmärk, väärtus ning roll,” kommenteeris  Väät Äripäeva turunduse teemaveebile Best Marketing. “Ajakirjad ei ole kaotanud lugejaid internetti, on kindla fookusega ning sihtgrupile.”
    Ka on ajakirja lugeja tema sõnul maksejõuline ning ootab jätkuvalt kord kuus omale meelepärast sisu.
    Ka reklaami suhtuvad tarbijad ajakirjades kui loomulikus keskkonnas olevasse ja talle suunatud sõnumisse, mis teeb ka reklaamimise atraktiivseks ning toimivamaks kui enamikus muus meedias. Seda eriti printkanalites.
    Paberil andunud fännid. Ehkki osa uudiste tarbijatest on veebi liikunud, drastilist langust paberil sisu tarbijates järgmisel aastal veel oodata ei maksa.
    Postimehe arendus- ja turundusjuht Jaanus Lillenberg ennustas, et ajalehtede lugejate arv püsib tuleval aastal stabiilne, küll näeb langustrendi lähema viie aasta lõikes.
    Ehkki osa printajakirjandusest võidab järgmisel aastal lugejaid juurde ja teine osa kaotab, sektor tervikuna tammub ilmselt paigal, ennustas ka Eesti Ajalehtede juht Art Lukas.
    Samas seisavad nii ajakirjad kui ka ajalehed tuleval aastal viimaste ja tulevaste aastate ühe olulisema küsimuse ees – kuidas digitaalse sisuga raha teenida.
    Mobiilis loetakse üha enam. Üks digiteema on toimetustele mobiililugejad. Lillenberg ennustab, et järgmise aasta lõpuks loeb iga kolmas Postimehe lugeja lehte mobiiltelefonist. “Mobiilireklaami kuni 100% kasv on väga tõenäoline,” lisas ta. Mobiilis lugemise kasvu prognoosis ka Lukas. Samas tekitavad lugemisrakendused tema hinnangul segadust reklaamiostjates, kes ei oska võtta selget seisukohta, kas lugejanumbreid peaks nendes kõrvutama pigem paberlehtedega või hoopis veebiga ja milliseid reklaamiformaate peaks eelistama.
    Veebimüük kasvab samuti. Uuest aastast avab uue mobiili­versiooni ka Äripäev, hakates sinna ka reklaami müüma. “Kuigi järgmisel aastal jääb ilmselt mobiiliversiooni reklaami müük veel marginaalseks,” ennustas Äripäeva reklaamijuht Asso Laido.
    Lisaks mobiilile tegelevad toimetused ka sisu veebis müümisega ja see tänavu tõusu näidanud valdkond peaks tuleval aastal jalad alla saama. “Väljaannete võimekus seda arengut ära kasutada on muidugi väga erinev,” leidis Lukas.
     
    Kommentaar
    Digitellimused hakkavad müüma
    Art Lukas, ASi Eesti Ajalehed juhataja Printajakirjandus tervikuna seisab 2014. aastal ilmselt paigal, kuigi mõned väljaanded võivad võita ja teised jälle kaotada. Selgelt peaks jalad alla saama digiväljaannete tellijate ja päevapiletite ostjate turg, mis on 2013. aastal näidanud juba olulist tõusu. Väljaannete võimekus seda arengut ära kasutada on muidugi väga erinev. Mobiilis lugemine on selgelt kasvav, aga osatähtsus sõltub ka edaspidi väljaande profiilist. Sama tarbija võib erinevates kanalites tarbida erinevat sisu.
     
    Küsitlus
    Kuidas muutuvad trükiteenusekirjastamise hinnad 2014. aastal?
    Rein Lehtmets, Reusneri juhatuse esimeesTrükihinnad jätkavad langemist, kuna tootmises on ülepakkumine. Eestis on lihtsalt kohaliku turu jaoks liiga palju trükivõimsust. Seetõttu jõuab meie toodangust vaid 10% Eesti turule. Konkurentidel on mõneti lihtsam, kuna trükitakse sõsarettevõtete väljaandeid. Ei hakka prognoosima, kui suur hinnalangus saab olema, kuid see trend on juba 2009. aastast püsiv ja sel ei paista lõppu. Vähemalt mitte enne, kui osa firmasid on oma tegevuse lõpetanud. Loomulikult pole jätkusuutlik alla omahinna trükkimine, nii et kuskil on kindlasti languse piir.
    Aivar Täpsi, Bookmill Trükikoda pidava ABOLINK GRUPP OÜ omanikMul on tunne, et trükikulud pigem kasvavad, eriti just väikeste tiraažide puhul. Kõik tahavad rohkem raha, kuid konkurents on tihe ja hindu ei saa palju tõsta. Samas tööjõukulud kasvavad, materjalide hinnad tõusevad, elekter kallineb. Alles sain teate, et paberi hind läheb kallimaks. Lõpuks peab ka trükise hind minema kallimaks.
    Ants Ööbik, kirjastuse Monokkel juhatajaKirjastamise kulud tõusevad, sest nimetusi on rohkem, samal ajal jäävad tiraažid väiksemaks ja kulud on suured. On paratamatu, et ka lugejaid ühele raamatule jääb väheks. Samas ei saa kedagi piirata, kirjastamine on vaba. Aga võrreldes näiteks Soomega on siin raamatud odavamad, kuigi seal on viis korda rohkem lugejaid.E-raamatute tulek teeb asja lihtsamaks, kuna nende hind ei kasva nagu paberraamatutel. Ka puuduvad neil ladustamise ja muud sarnased kulud ning nende väljaandmise majanduslik risk on madalam. USAs müüakse juba veerand raamatutest e-raamatutena, me oleme vaesemad ja meil on nende lugemise seadmeid vähem, kuid kui inimesed ostavad rohkem e-raamatute lugemiseks sobilikke seadmeid, tõuseb ka siin e-raamatute müük.
    Mart Jagomägi, UÜ Kirjastus Ilmamaa direktorToimetamise, tõlkimise ja muude selliste tegevuste hinnad tõusevad vaikselt nagu paberi hinnad, mis tõusevad keskeltläbi iga aastaga 5%. Et aga raamatute trükiarvud jätkavad langemist, siis raamatute hinnad tõusevad kiiremini, mis võib viia selleni, et plaanitav raamat jääb ilmumata, kuna hind tuleks liiga kõrge.Mingil moel peab uuenema e-raamatute turg. Arvan, et midagi peab selles valdkonnas juhtuma.
    Kas reklaam kallineb?
    Jaanus Lillenberg, Postimehe turundus- ja arendusjuhtPostimehe veebireklaami hinnad kasvavad keskmiselt 10%. Kogu veebireklaamiturg kasvab 2014. aastal 15%, trükireklaam 5–10%. Postimees kasvab rohkem – paberlehe käibe kasv saab olema suur üllatus. Suurte klientide käive langeb.
    Asso Laido, Äripäeva reklaamijuhtKogu reklaamiturg kasvab 5–7%, Äripäeval 12%. Ajakirjade reklaam kasvab 50% võrra. Äripäev tahab hindu tõsta ca 5 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.