• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Digiäri tõmbab ja peletab

    Digitaalajastu tekitab kirjastustes jätkuvalt vastakaid arvamusi – kirjastus Ten-Team ei taha

    e-raamatutest kuuldagi, ent näiteks Koolibri on e-õpikute abil oma turupositsiooni kinnistanud.
    Kirjastus Koolibri saavutas mullu majanduskriisieelsed majandusnäitajad – käive kasvas viiendiku võrra 3,5 mln euroni ning kasum enam kui kaks korda 244 000 euroni. “Tuleb teha õigeid valikud, anda välja raamatuid, mida inimesed tahavad,” sõnastab ettevõtte tegevjuht Kalle Kaljurand lihtsa edu valemi. Populaarsed on praegu laste-, reisi- ja kokandusraamatud. Viimane olla tõusev trend. “Eriti hästi lähevad kergete salatite raamatud, inimesed ikka tahavad tervislikult toituda. Samamoodi kerged lihatoidud.” Kaljurand muigab ning toob välja, et ilmus isegi raamat “Teeme süüa nõudepesumasinas”, mis õpetab, kuidas nõude­pesu saab ühildada küpsetamisega.
    18 kuuga 16 e-õpikut. Koolibri teine tugev külg on kooliõpikud. Möödas on ajad, kui koolitarkusi sai omandada vaid paberkandjat sirvides. Napi pooleteise aastaga on Koolibri tahvelarvuti iPad tarbeks teinud 16 õpikut. Need on mõeldud põhikoolile ja katavad põhiained: eesti keel, matemaatika ning loodusained. Kaljurand ütleb, et üldiselt tellivad koolid nii tavalise õpiku kui digiversiooni. “Ma ise kujutaks ette, et esimese klassi õpetaja kasutab 30 minutit paberõpikut ja siis võtavad lapsed iPadi, et mängida õpitu läbi.”
    Kui Koolibri kompab digikirjanduse piire, siis on neidki kirjastusi, kes sellest kuuldagi ei taha. Äriklientidele orienteeritud raamatukirjastuse Ten-Team juht Madis Peil ütleb konkreetselt: “E-raamatud ei ole meie teema.” Ta selgitab, et nende ärimudel põhineb usaldusväärsusel: kes juba korra ostnud on, ostab ka edaspidi. Ta lisab, et selles sektoris neil Äripäeva kõrval suuri konkurente pole ja nad võivad oma kliendibaasile kindlad olla. Tema sõnu kinnitab seegi, et kui tunamullu oli ettevõtte ärikasum 22 000 eurot, siis mullu ligi neli korda suurem. Peili sõnutsi ei saa paberkandjatest rääkida kui “vana kooli meediast”. “Uusmeedia, pakume täisteoseid ja lugejatele see meeldib,” sõnab ta, pidades silmas, et teatud kogumikud ilmuvad neil igal aastal.
    Kuma juht: ristsõna läheb. Digiajastusse ei kibele ka Järvamaa trükifirma ASi Kuma juht Ervin Runnel. “Digitaliseerimisest on räägitud juba 10–15 aastat. Ajalehed peaksid olema kadunud, ei ole kuhugi kadunud,” räägib ta laiemalt. Kuma üks kaubamärke on alati olnud ristsõnad. “Ristsõnadele ostjaid jätkub. Müügiarv on aastate vältel jäänud samaks,” arutleb ta. Kumal kasvab aasta-aastalt ka kalendrite ning laste töö- ja värvivihikute kirjastamine ja trükkimine. Nende valdkondadega kavatsetakse ka jätkata.
    Aga uued suunad? “Isegi leivasortiment läheb laiemaks, pakutakse juba šokolaadileibagi. Aga põhimõte jääb samaks. Nii ka meil,” kirjeldab Runnel. Ta sõnab, et trükkimine sõltub klientide soovidest. “Me pole nii suured, et saaksime valida, mida teeme, mida mitte. Teeme seda, mida tellitakse.” Tema jutust kõlab läbi, et ootamatuid samme ei astuta ning digirevolutsiooni pole sealt oodata.
    Teisiti näeb oma firma visiooni Menu kirjastuse juht Ain Lausmaa: “Hetkel on meil nii, et digi on tõusev trend ja kõvasti kasumis,” rõhutab ta. Ta selgitab, et tuleb olla paindlik ning pakkuda terviklahendusi. Menu teeb raamatute kõrval kliendiajakirju, katalooge, veebilahendusi ning mobiili- ja tahvelarvutirakendusi kui reklaamajakirju nii era- kui avalikule sektorile.
    Koolibri: eestlane on konservatiivne
    Kirjastus Koolibri soovib oma töid rohkem nii paberil kui ka digikujul välja anda, ent on üks suur aga. Ettevõtte juht Kalle Kaljurand selgitas, et litsentsi saamine on keeruline. “Reisiraamatud “Travel Guide”, mõelge, kui mugav oleks minna kirikusse ja võtta kohe telefonis see ette. Või kokaraamatud. Aga litsents antakse üksikutele.” Kui näiteks ilukirjanduse puhul autori poole pöörduda, küsitakse 1000 eurot ette. “Ilukirjandust õnnestub ehk 30 tükki müüa. Me ei saa 1000 eurot letti panna. Konflikt on siin kindlasti.”Ta usub, et digitoodangu osakaal kasvab, aga lähiaastatel domineerivad paberkandjad. “Eestlane on siiski konservatiivne,” hindab ta. Seda kinnitab seegi, et kirjastused ei saa praegu tänavuse aasta tulemustest eriti rääkidagi. Ees on jõulud, kus raamatud on üks peamine müügihitt.
     
    Tasub teada
    Skandinaavia ja Balti turud on väljakutse
    Kirjastus Menu tegutseb edukalt Balti riikides ja Skandinaavias. Näiteks Rootsis antakse välja mitmeid kliendiajakirju. Kirjastuse juhi Ain Lausmaa sõnul on Läti ja Leedu digitaalvõimaluste osas meist umbes viis aastat maas, kuid Skandinaavia puhul oleme võrdsed ja suudame sinna pakkuda korralikku teenust.Kuma trükib ka lätikeelseid ristsõnu. Firma müügitulu oli mullu 2,08 miljonit eurot, sellest 10,5% saadi Lätist. Ettevõtte juhi Ervin Runneli sõnul neil suuremaid laienemisplaane pole, turuosa loodetakse umbes samaks jätta.Koolibri müüs lätlastele raamatu, mis aitab kooliks valmistuda, lisaks ühe lasteraamatusarja. “Rohkem ei ole. Eks kõik tahavad oma suletud sektoris töötada,” märgib ettevõtte juht Kalle Kaljurand. “Kui üritada Saksamaa turule, siis peab väga suur kultuuritundja olema. Koolibri ei ütle seal midagi. Null,” toob ta näite ja lisab, et kogu see protsess ei tasuks ära.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.