• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estconde-E teel pankrotti

    Eile arutas Harju maakohus, kas kuulutada välja ehitusfirma Estconde-E pankrot. Ajutise halduri aruande järgi on firmal kohustusi 857 000 eurot, aga vara 48 000 eurot.

    Kohustustest suurima osa võtavad enda alla firma omanike nõuded summas 543 000 eurot. Estconde-E juhatuse liikme Angel Andla sõnul on omanikud eelnevail aastail firma vastu üles jäänud nõudeid ise ära ostnud. Estconde-E omanikeringi kuuluvad lisaks Andlale veel Rein Kvell ning Rein ja Lea Tallermo.
    Lisaks enda nõuetele on firmal üles jäänud võlgnevused maksu- ja tolliameti (MTA) ning väiksemate nõuetega võlausaldajate ees. Maksuvõla suurus on 170 000 eurot, millele lisandub intressidena 51 000. Teised võlad on kokku 93 000 eurot. Pankrotiavalduse Estconde-E vastu esitasidki kaks väiksemat võlausaldajat oktoobri alguses. Oktoobri lõpus ühines sellega ka MTA.
    Ettevõtte vara ehk 48 000 eurot on firmale kuuluvate kinnisasjade hinnanguline väärtus.
    Probleemid algasid Lätist. Estconde-E makseraskused algasid 2009. aastal, kui firma sai kinnis­varaarendusest suurt kahju. Andla sõnul pidid omanikud ise firmasse raha juurde panema ning nende enda kahjum sellest on praegu 2,8 miljonit eurot.
    Ettevõte sattus võlaprobleemidesse Lätis ebaõnnestunud suurejoonelise kinnisvaraarenduse tõttu, mille nad pidid lõpuks loovutama ühe lati eest Swedbankile. 2008. aastal oli Estconde-E sunnitud kandma maha 300 korteriga valmisehitatud arenduse 15minutilise autosõidu kaugusel Läti pealinna Riia kesklinnast.
    Pärast kahjumi kandmist prooviti teiste võlausaldajatega võlgnevuste asjus kokkuleppele jõuda. Mitmega, kes nõustusid suure osa võlast maha kandma, see õnnestuski, teistega vaieldi edasi.
    Kokku oli Estconde-E-l võlgnevusi enam kui 90- ettevõttele summas 1,5 miljonit eurot. Kohustused pankadele ulatusid 4,5 miljoni euroni.
    Sellest võlgade ümberkujundamisest kirjutas Äripäev 2010. aastal artiklis “Estconde-E raskused: võlakriisi ohvrid”.
    Ettevõtte suurim omanik, kogenud kinnisvaraettevõtja Rein Tallermo ütles artiklis, et nii keerulises olukorras pole 1990ndate algusest tegevust alustanud firma varem olnud.
    “Sellist kriisi pole varem olnud. See, mis see Vene kriis 1998 oli – see oli hoopis teistsugune. Praegu on need numbrid ja hävimised ikka väga suured,” rääkis Tallermo.
    Ajutine haldur: kas võlausaldajat võidi eelistada?
    Ettevõtte ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki sõnul on Estconde-E pankroti üldine põhjus arusaadav – kinnisvarakriis. Kuid miks ei esitatud pankrotiavaldust probleemide tekkides, on ebaselge.“Ma pole aru saanud, mida nad need neli aastat ootasid,” sõnas Ennok. “Võlgniku omanikud ostsid küll nõudeid kokku, aga mis alusel ja mis põhjusel ja keda valides – see tundub kummaline. Küsimus on selles, kas on mõnda võlausaldajat eelistatud või mitte,” lisas ta.
    Puudu vajalikud dokumendid. Kõiki asjaolude kontrollimiseks vajalikke dokumente pole ajutisele haldurile aga esitatud – nende seas on puudu kaks viimast majandusaasta aruannet, ettevõtte pearaamat ja kvartaalsed bilansid.Ennoki sõnul on see tõsine eksimus ja probleem, kuid ettevõtte juhatusel on veel aega need aruanded koostada ning bilansid talle esitada. Pärast seda saab haldur anda kohtule ka lõpliku hinnangu selle kohta, millal ettevõtte juhtkond oleks ise pidanud pankrotiavalduse esitama.Juhatuse liikme Angel Andla sõnul on võlausaldajaid võrdselt koheldud. “Võlgasid on vähendatud ja on töötatud ettevõtte päästmise nimel,” ütles ta istungil.Viimastel aastatel on sõlmitud võlausaldajatega kokkuleppeid ning omanikud on firma vastu esitatud nõudeid üles ostnud. Samas pole üles jäänud võlgnevuste suhtes kokkuleppeid saavutatud.
    Makse vaikselt tasutakse. Veel tõi Andla istungil välja, et näiteks MTA-le on viimase nelja aasta jooksul makse tasutud suurusjärgus miljon ­eurot, ehkki praegu on võlg üles jäänud.Küsimusele, miks ei ole ettevõte esitanud majandusaasta aruandeid, vastas Andla, et alates 2011. aastast pole firmas tegevust toimunud ning sellest alates on koondatud ka ettevõtte raamatupidaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.