Tõmbame ametnike armee kümnendiku võrra koomale

Kas selleks just Helmi igale poole on vaja, aga Äripäeva hinnangul võiksid kõik teised ametid ja ministeeriumid maksuameti ees­kuju kindlasti järgida. Omalt poolt teeme ettepaneku valitsussektori sisemiste ressursside efektiivsemaks kasutamiseks arvestada järgmise kahe aasta riigieelarves ametnikkonna palga- ja personalikulude nulltõusuga.

Just palga ja efektiivsuse sidumine peaks andma kõige parema stiimuli ja võrdlusmomendi. Praegu on valitsussektori puhul tavaks ühtlane 5-6protsendine palgatõus aastas. Selle saavutamiseks efektiivsust kasvatades tuleks piltlikult öeldes vähendada ametnike hulka kahe aasta jooksul kümnendiku võrra.

Asi ei ole ju inimeste koondamises. Oluline on efektiivsuse tõus, millest armastatakse väga palju rääkida ettevõtluse puhul, kuid avalikus sektoris on see teema pigem tabu. Ametniku palga ja efektiivsuse vahel seose leidmiseks jääb enamasti väheks ükskõik kui kõrgest matemaatikast.

Nüüd on maksuamet Helmi eestvedamisel ilmekalt näidanud, et töökorralduse ja juhtimise läbimõeldud muutmisega ning ühetaoliste tegevuste koondamisega kompetentsikeskustesse üle Eesti on seda efektiivsust vähemasti võimalik keskeltläbi seitsmendiku võrra suurendada. Ning jääjate palka ja motivatsiooni samuti, sest see oli samuti üks koondamiste eesmärk.

Mõistagi ei saa maksuameti mudelit rakendada igas riigiorganis. See, mis sobib paari tuhande töötajaga organisatsioonile, ei pruugi sobida paarikümne töötaja puhul. Seetõttu peaks ametnike armee kokkutõmbamist hindama ja arvestama iga üksiku ministeeriumi, tema valdusala ja allasutuste mõõtmes.

Küsimus on selles, kust kokku hoida. Otsustajad ise teavad samuti väga hästi, et valitsussektoris on praegu palju dubleerivaid tegevusi, mida saab ühendada. On kindlasti selliseidki asju, millega ametnikud ei peaks üldsegi tegelema: kas ajalooliselt jäänud või ise võetud ülesandeid, mida tihtipeale puhtalt inertsist täidetakse. Paljude asjadega saaks erasektor paremini hakkama, kui neilt teenust osta. Kõigepealt tasubki sellised asjad välja raalida – nende riiklikust täitmisest loobumine ei ole kindlasti raske.

Samuti on vaja selge kriips peale tõmmata kõigile pikka aega täitmata töökohtadele, kui neid peaks riigiametites ja ministeeriumides veel olema. Eeskätt hoitakse “surnud hingi” nimekirjas ju selleks, et nende arvel palgafondi kasvatada ning luust ja lihast töötajatele lisatasusid maksta. Kui aga pikalt on niisama hakkama saadud ehk efektiivsuse tõus on juba saavutatud, siis pole enam põhjust ka palgarahaga peitust mängida.

Hiljuti tundsime uhkust OECD korraldatava PISA testi tulemuste üle, kus Eesti 15aastased kooliõpilased olid esimeste hulgas. Samas leiab Eesti eesotsast ka sellisel graafikul, kus OECD võrdleb valitsussektori töötajate osakaalu tööealisest elanikkonnast. Ning see enam kindlasti rõõmustama ei pane. Ametnikke on meil selgelt liiga palju. Tihti põhjendatakse, et Eesti on väike riik ja väikest riiki ongi kallim pidada. Aga see ei saa olla nii kallis. Eriti sellise e-eesrindliku riigi puhul nagu meie oma.