11. detsember 2013 kell 21:00

Jürgen Ligi: kogemused annavad energiat

Rahandusminister Jürgen Ligi töine usk on südametunnistus, teadmine ja kogemus. Miski sellest ei väsita, vaid annab hoopis kriitikute kurvastuseks energiat juurde.

Missugusena kujutate Eesti riiki ette kümne aasta pärast? 25 aasta pärast? Minu kujutlustel pole siin muud tähendust, kui et teen oma parima, et inimeste unistuste ja tegelikkuse vahe oleks minimaalne.

Paljudele ettevõtjatele teeb muret, et Eestil puudub pärast ELi ja NATOga liitumist ning euro saamist uus suur eesmärk. Mis see võiks olla? Ainult aukukukkunutel saab kaasaja ühiskonnas olla üks ühine eesmärk. NATOsse ja ELi, isegi eurotsooni pürgimise ajal olime veel teel august paljude võimalustega maapinnale. Vabal maapinnal on kõigile ühine ainult unistus paremast elust – kellele millisel Maslow’ püramiidi tasemel siis.

Olete öelnud, et Teie selle aasta teod lähevad ajalukku. Missuguseid selle aasta suurimaid saavutusi sooviksite ise esile tuua? “Mina” tähendab meeskondi, kus mängin teatud kandvaid rolle. Ajalukku lähevad praegune tegus aeg ja sündmused, mitte ütleja isik. Kui loetleda, siis Eesti rahandus on saanud hindeid, mida järeltulejad, kardan, ei üritagi – ja see ei tõota head tolle 10 või 25 aasta taguse tuleviku jaoks.

Ajalukku, loodan, läheb ka kultuurimuutus suhtumises maksupettustesse ja maksude vältimisse, mis aitab soovi korral ära kaitsta meie madala ja õiglase maksustamise. Hinnang meie rahandusele johtub Euroopa majandus- ja rahanduspoliitilisest reformist, kus meil on moraalne õigus olla debattides ja otsustes endast palju suurem, see on ajalooline tõsiasi. Või kas või piirijärjekordade likvideerimine ja paljude aktiivsete inimeste suunamine tootvale tegevusele. Loodan palju ka töövõimetuse käsitluse reformist, mida ajame koos sõber Taaviga (sotsiaalminister Taavi Rõivas – toim).

Märkisite 2014. aasta eelarve kohta, et seda on põhjusega nimetatud sotsiaalseks. Riigikontroll ja mitmed eksperdid on tähelepanu juhtinud sellele, et sotsiaalkulude osa riigieelarves aina kasvab, mis pole jätkusuutlik. Missugune peaks olema pikaajaline lahendus? Nii riigikontroll kui ka eksperdid räägivad läbisegi liigsuurtest ja liigväikestest sotsiaalkuludest ning väldivad lahenduste nimetamist – justkui oleksid nemad sõltuvad valijate meeleoludest. Aga kuigi me ei tea, kas vananev rahvas või kasvav ja tarbiv inimkond üldse on jätkusuutlikud, peab meil jätkuma mehisust igal tasandil tunnistada, et valikuid on üks: sotsiaalkulude aina täpsem sihtimine vajaduse järgi ning kõige ausat majandusaktiivsust pärssiva vältimine sotsiaalkuludes.

Miks läks vaidlus autode käibemaksustamise korra muutmise üle nii teravaks? Kuidas hindate tekkinud 24 miljoni eurose augu katmise lahendust? Rahavaidlused lähevad ühiskonnas teravaks ahnusest, kitsaste ja lühiajaliste huvide domineerimisest üldisemate üle. Ma ei suuda seda ikka veel uskuda, aga ka peale kuid läbirääkimisi huvigruppidega selgus, et nad ei tea autode erandist seaduses ning väidavad, et seal on juba midagi, mida rakendada tuleks. Lahendust ebaõiglastele ja majandust pärssivatele  maksueranditele, mis iganes on need summad eelarve jaoks, pole muud kui nende kaotamine.

Eesti maksusüsteemile on ette heidetud selle sära tuhmumist ajas. Missugune on Eesti maksusüsteem praegu Teie hinnangul võrdluses teiste (Euroopa) riikidega? Investeerimissõbralik, mis on kasvu jaoks peamine, ent me enda poolt tuhmimaks räägitud. Kõige pärssivama, ettevõtte tulumaksu, aga ka üksikisiku tulumaksu poolest on meil hästi, aga tööjõumakse peaksime alandama lisaks 2015. aasta tulumaksualandusele enam. Ent selleks tuleks lõpetada tolerants pettuste ja optimeerimiste suhtes ning nende ründamine, kes on end ausale konkurentsile ja maksukeskkonnale pühendanud.

Mitmes arvamusloos on tähelepanu juhitud sellele, et Eesti ettevõtjate mõtteviis on kohati liiga (euro)toetuste keskne. Missugune on Teie ettekujutus EASi rollist Eesti ettevõtluse arendamisel? See on olnud ka minu jutt aastaid, aga veel rohkem tuleks praegu imestada, et ettevõtjate eestkõnelejate esimene ettevõtmine on visata kirves riigi suunas, selle asemel et tunnustades vaikimisi meie keskkonda, rääkida tõesti ettevõtmistest ja asjalikest ideedest, mis ühiskonda ei lõhuks. EASil näib aga raha lahedalt käes olevat ning turutõrgete ja struktuuriedendamiste asemel on seal tõesti olnud liiga palju toetuskultuuri edendamist.

Reformierakonna toetus on languses. Mis on selle põhjused, kuidas toetus jälle tõusma saada? Põhjused ei ole poliitikates, mida ajame, vaid ülemäärastes ootustes riigile, poliitika meelelahutustumises ning skandaalitsemistes erakondade ebavõrdselt kohtlemises. Tõusu võti pole mitte avaliku arvamuse järgi lohisemises, vaid teravamas pilgus alternatiividele. Poliitika seisneb siiski juhtimises, mitte tuule poolt juhitavuses – vabandan siiruse pärast siin ja mujal.

Mis on see põhiline veendumus, mis Teid juhib? Minu töine usk on südametunnistus, teadmine ja kogemus. Õnneks on teadmiste poolest abiks parim, mida Eestis, ELis ja OECDs võtta. Miljonite kriitikute pettumuseks pean lisama, et miski sellest ei väsita, vaid aina lisab energiat.

Hetkel kuum