• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionifondide uued võimalused juba ajast maas

    Rahandusministeeriumi planeeritavad seadusemuudatused anda pensionifondidele avaramad investeerimisvõimalused on toredad, kuid kohati juba ajast maha jäänud.

    Eriti kehtib see plaani kohta, mis lubaks pensionifondil suurendada kontrolli ettevõttes üle 10%. See oleks ehk olnud kohane  veel enne 2007. aastat, kuid mitte nüüd.
    Kuidas fonde juhitakse? Pensionifondid eelistavad üksik­aktsiatele raha edasipaigutamist teistesse fondidesse. Kui varem oli tavapärane, et pensionifondid ostsid aktsiariski poolel suuresti ettevõtete aktsiaid, siis vahepeal on toimunud muutus.
    2008. aasta kriisi ajal puudus likviidus ja võimalus delegeerida vastutust turule või teistele fondijuhtidele. Pärast seda karmi õppetundi hakkasid pensionifondid investeerima indeksiaktsiatesse ning börsil kaubeldavatesse ja aktiivselt juhitavatesse fondidesse. See muutis lõpptarbijale pensionifondide sisu oluliselt läbipaistmatumaks. Üksikaktsiate analüüsiga katmine eeldab suurte analüüsimeeskondade palgalhoidmist. Seda saab vältida, kui investeerida edasi fondidesse – mis võib ka olla kuluefektiivsem.
    Uusim II samba fondivalitseja Nordea on suisa deklareerinud, et nemad ei investeeri üksikinstrumentidesse, vaid kasutavad nii börsil kaubeldavaid (ETF) kui ka seal mittekaubeldavaid fonde. Milleks neile võimalus omada ettevõttes suuremat kui 10% osalust? Suurim on progressiivsetes fondides üksik­aktsiate osakaal LHV-l (26%). Neile ehk isegi võiks teoreetiliselt sellest kasu olla. ­ERGO fondil oli 16,2% üksikaktsiates, Danske Bankil 9,4%, ­SEB-l 0,03%. Kannapöörde on teinud Swedbank, mis vahepeal läks fondidesse ja ETFidesse investeerimisele. Siis leiti Swedbankis, et nad suudavad ise luua aktsiatest kerge vaevaga laia indeksi (ilmselt S&P 500), ostes sealt igat komponentaktsiat. Lisaks on fondis ka Balti aktsiaid.
    Parem hilja. Investeerimisvõimalus väiksematesse ettevõtetesse on tervitatav – see ilmselt kujutabki endast alternatiivturgudel või börsil noteerimata ettevõtetesse investeerimist. Infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse ja koolidesse investeerimine on moodne, iseasi, kuidas neid nii struktureerida, et pensionifondidel oleks lisaks rahastamisele ka mingisugusel moel järelevalve oma investeeringute üle.
    Väärismetallidesse investeerimise idee on mõistlik, kahjuks on aga kulla hind pikaajalise võimsa tõusu järel langemas. Kümme aastat tagasi oleks see olnud hea idee. Samas hea, et lõpuks selline võimalus ikkagi tekiks. Parem hilja kui mitte kunagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.