• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionifondide uued võimalused juba ajast maas

    Rahandusministeeriumi planeeritavad seadusemuudatused anda pensionifondidele avaramad investeerimisvõimalused on toredad, kuid kohati juba ajast maha jäänud.

    Eriti kehtib see plaani kohta, mis lubaks pensionifondil suurendada kontrolli ettevõttes üle 10%. See oleks ehk olnud kohane  veel enne 2007. aastat, kuid mitte nüüd.
    Kuidas fonde juhitakse? Pensionifondid eelistavad üksik­aktsiatele raha edasipaigutamist teistesse fondidesse. Kui varem oli tavapärane, et pensionifondid ostsid aktsiariski poolel suuresti ettevõtete aktsiaid, siis vahepeal on toimunud muutus.
    2008. aasta kriisi ajal puudus likviidus ja võimalus delegeerida vastutust turule või teistele fondijuhtidele. Pärast seda karmi õppetundi hakkasid pensionifondid investeerima indeksiaktsiatesse ning börsil kaubeldavatesse ja aktiivselt juhitavatesse fondidesse. See muutis lõpptarbijale pensionifondide sisu oluliselt läbipaistmatumaks. Üksikaktsiate analüüsiga katmine eeldab suurte analüüsimeeskondade palgalhoidmist. Seda saab vältida, kui investeerida edasi fondidesse – mis võib ka olla kuluefektiivsem.
    Uusim II samba fondivalitseja Nordea on suisa deklareerinud, et nemad ei investeeri üksikinstrumentidesse, vaid kasutavad nii börsil kaubeldavaid (ETF) kui ka seal mittekaubeldavaid fonde. Milleks neile võimalus omada ettevõttes suuremat kui 10% osalust? Suurim on progressiivsetes fondides üksik­aktsiate osakaal LHV-l (26%). Neile ehk isegi võiks teoreetiliselt sellest kasu olla. ­ERGO fondil oli 16,2% üksikaktsiates, Danske Bankil 9,4%, ­SEB-l 0,03%. Kannapöörde on teinud Swedbank, mis vahepeal läks fondidesse ja ETFidesse investeerimisele. Siis leiti Swedbankis, et nad suudavad ise luua aktsiatest kerge vaevaga laia indeksi (ilmselt S&P 500), ostes sealt igat komponentaktsiat. Lisaks on fondis ka Balti aktsiaid.
    Parem hilja. Investeerimisvõimalus väiksematesse ettevõtetesse on tervitatav – see ilmselt kujutabki endast alternatiivturgudel või börsil noteerimata ettevõtetesse investeerimist. Infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse ja koolidesse investeerimine on moodne, iseasi, kuidas neid nii struktureerida, et pensionifondidel oleks lisaks rahastamisele ka mingisugusel moel järelevalve oma investeeringute üle.
    Väärismetallidesse investeerimise idee on mõistlik, kahjuks on aga kulla hind pikaajalise võimsa tõusu järel langemas. Kümme aastat tagasi oleks see olnud hea idee. Samas hea, et lõpuks selline võimalus ikkagi tekiks. Parem hilja kui mitte kunagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Twitteri saab nüüd postitajatele bitcoine jootrahaks jätta
Twitter teatas neljapäeval, et võimaldab kasutajatel maksta oma lemmikutele jootraha bitcoinides, vahendab CNBC.
Twitter teatas neljapäeval, et võimaldab kasutajatel maksta oma lemmikutele jootraha bitcoinides, vahendab CNBC.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.