Hobi. Lohesurfi talvel kergem alustada

“Surfates tegeled sa ainult surfamisega, mõte puhkab kõigest muust, adrenaliin möllab, nägu naeru täis,” kirjeldas lohesurfi Erkki Soosaar. Lohesurfiga on ta tegelenud aktiivselt 2005. aastast ning praegu juhib Pärnus surfipoodi MaxWave. “Kes vajab puhkust argipäeva probleemidest, siis soovitan soojalt mõelda lohesurfi peale,” kinnitas ta. Soosaare sõnul on lohesurf hobina huvitav, individuaalne ning pakub palju võimalusi.

Mitte üksnes veesport. Lohesurf kätkeb endas palju erinevaid stiile ja seega on sõidukohadki erinevad. Vee peal on lohega võimalik sõita lohelauaga, maismaal väikeste buggy’dega, mida Eestis väga ei harrastata, ning lumel suuskade või lumelauaga. “Lohelauaga sõitmine on väga sarnane lumelauaga lohetamisega, sest lauad on sarnased, laua suurus on sarnane ja kehaasend laua ja lohe suhtes on sarnane,” kirjeldas Soosaar.

Lohesurfi õpinguidki saab alustada igal aastaajal. Seejuures märkis ta, et talvel on lihtsam lauale saada, sest maapind kannab paremini ja esimesed triibulised ei tule nii valusalt. Samas sügisel saab proovida tugevamat tuult. “Sügis on kõige tuulisem aeg, rannad on inimestest tühjad ja harjutusruumi on piisavalt, et esmalt lohelennutamine turvaliselt selgeks teha ja siis lauaga proovida, kas siis vees või juba lumel,” selgitas ta. Lohesurfiga soovitas Soosaar alustada just sügisel või talvel, mitte jääda suve ootama.

Edasi viib vaid tuul. “Kui tuule jõud on sind läbi poomi juba korra sakutanud ja laine soolast merevett kurku uputanud, siis sealt edasi on ainult üks tee,” rääkis Siim Toim, kes on lohesurfiga tegelenud pea kümme aastat. “Alguses käisin iga oksa liikumise peale surfamas, nüüd aga tunnen oluliselt rohkem rõõmu, kui suudan pere- ja tööelu oma­vahel kokku panna ja olla kohal siis, kui on kas head või väga head ilmad.” Hea ilm lohesurfis tähendab tuult, sest just tuul on see üks ja ainus jõud, mis lohe elama paneb.

Toimi sõnul ongi tuulised ilmad need, mis muudavad Eesti lohesurfi jaoks heaks riigiks. Lisaks on unikaalne see, et palju häid lohesurfirandu asub pea otse linnas või poole tunni tee kaugusel. Näiteks on hea koht lainesõidusõpradele tema sõnul Vääna-Jõesuus, kus tugeva ja õigest suunast puhuva tuulega tulevad väga suured lained.

“Baltimaade üks parematest kohtadest on kindlasti Ristna, mis asub Hiiumaal, kuid mis oma olemuselt on keeruline ja raske koht, kus käivad vähesed,” tõdes ta.

2007. aastast on Toim algajaid lohesurfareid koolitanud nii Eestis kui ka näiteks Vietnamis ja Filipiinidel. Seejuures täheldas ta, et alustamise juures on kõige olulisem tahtejõud. “Kes tahavad, on alati sõitma saanud, siis ei ole ka füüsiline vorm küsimus,” tõdes ta.

“Kui vaadata, kuidas näiteks mehed või naised õpivad, siis naised õpivad üldjuhul mitu korda kiiremini, sest meestel on liiga palju jõudu. Lohe lennutamine on ikkagi väga selgelt füüsikareeglitega seotud,” lisas Toim.

Lohesurfi muudab tema jaoks kütkestavaks loodusega üheks saamine. “Kui hakkad mere ja loodusega ühes rütmis hingama, siis sa oledki selles hetkes, siin ja praegu,” kirjeldas ta.

Investeering koolitusse. “Lohesurf on Eestis senimaani pigem odav hobi,” kinnitas surfikoolitaja. Toim selgitas, et Eestis on vähemalt praeguseni kõik rannad tasuta. “Kui tuul puhub, siis võid päev otsa sõita ja selle sõitmise eest ei maksa sa midagi,” märkis ta. Raha ei saa tema arvates surfi puhul kunagi küsimuseks.

Teatud määral investeeringuid peab iga algaja aga siiski tegema, alustades näiteks koolitusest. MaxWave’is maksab algastme koolitus 100 eurot, keskaste 85 eurot ja edasijõudnute koolitus 120 ­eurot. Loomulikult on variant õppida ka omal käel, ent see on märksa ohtlikum. Nii Toim kui ka Soosaar soovitavad kindlasti õppida kogenud instruktori käe all. “Siis omandatakse oluline kiirelt ja turvaliselt – tulemus on see, et ei panda ohtu ennast ega teisi,” selgitas Soosaar.

Teine suurem investeering on varustusse. “Esmapilgul jääb mulje, et varustus on kallis, kuid esmase täisvarustuse ostuga tehakse tavaliselt ca 90% väljaminekust järgnevaks kolmeks kuni viieks aastaks,” märkis ta. Hiljem ostetakse lisavarustust, ent hakkama saab ka ilma selleta.

Ka Toim rääkis, et lohesurfi kulutusi saab ise määrata. Sõidad randa auto või ühistranspordiga, sõidad talvel lumel või lendad palmi alla – igaühe enda valik. “Selleks saab väga vähe kulutada. Kui palju raha on, saab kõik ära kulutada, oleneb võimalustest,” nentis ta.

Toimi sõnul on lohesurfile kulunud raha parim investeering tema elus. “Neid emotsioone, mis sa mere peal saad, ei ole võimalik rahaks konverteerida, või siis need väga selgelt ületavad kõik investeeringud. See on sama asi nagu lastegagi, sa ju kokkuvõttes ei arvesta, kui palju lapsed maksma lähevad. Kõige tähtsam on ikkagi see kirg, mis sinu sees on,” sõnas Toim.

 

Heaks lohesurfariks saab usin õppija

1. Kui hakkad lohetajaks, läbi korralik koolitus ja tee endale asjad põhjalikult selgeks.2. Isegi kui esimesel päeval ei saa kohe lauale, ära anna alla ja proovi esimesel võimalusel uuesti.3. Kui oled lauale saanud, võta eesmärgiks proovida iga kord, kui lohesurfi sõidad, midagi uut. Seega harjuta, harjuta, harjuta!4. Jälgi teisi sõitjaid ja õpi nende kogemustest.5. Kui tahad lohesurfarina kaugele jõuda, harjuta koos teiste kogenud lohetajatega.6. Ära ülehinda oma võimeid, arvesta olusid ja ära vigasta end.

 

Kulud küündivad paari tuhande ligi

lohesurfi koolituse ja varustuse hinnad eurodesAlgkoolitus (3–4 tundi) 120Riietus  140–300Uus varustus  1600Kasutatud varustus 600