• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti ja Eesti konkurents jätkub

    Läti rahandusministri Andris Vilksi sõnul jätkub eestlaste ja lätlaste rebimine välisinvesteeringute pärast ka Läti eurole ülemineku järel. “Samas me ilmselt ei konkureeri Eestiga Skandinaavia ettevõtete meelitamises,” lausus ta. Läti puhul toob ta välja Riia hea asukoha ja logistika, Eesti eelisena näeb maksusüsteemi.

    Lätlased on Läti rahandusministri sõnul muutunud eurole ülemineku suhtes rahulikumaks. “Praegu on olukord parem, inimesed ei ole enam nii närvilised,” kinnitas Vilks. Ta lisas et, euro on Lätile alati olnud väljumisstrateegia rahvusvahelisest laenuprogrammist, kuid euro ei too veel kaasa teiste poliitiliste probleemide võluväel kadumist. “Läti peab jätkama oma konkurentsivõime parandamist reformide elluviimisega,” märkis Vilks.
    Lätis on euro toetus olnud suhteliselt väike. Miks see nii on? Inimestel on kaks põhilist muret: raha ja inflatsioon. Nad on mures, sest meedialt tuleb palju negatiivseid uudiseid, näiteks mis toimub Kreekaga. Nad on väga närvis sellepärast, mis saab pärast eurole üleminekut, et äkki peame ka toetama suurriike. Mure on ka inflatsiooni pärast, populistid arvavad, et tuleb suur hinnatõus. Inimesed on väga tundlikud pärast kriisi. Samas on toetus siiski suurenenud. Eelmisel sügisel oli see ­ainult 15 protsenti, aga nüüd 45 protsenti. Inimesed on mõistavamaks muutunud ja Läti majandus on ka kasvanud, mis on positiivne. Valitsus on teinud head selgitustööd. Viimasel ajal on 95 protsenti hindadest jäänud samaks ja me ei näe, et hinnatõus on tulemas. See annab ka inimestele kindlust. Me ei survesta inimesi, vaid kirjeldame olukorda.
    Eestis tõstis euro hindu, seega Te lubate lätlastele, et teil euro hindu ei tõsta? Samas teil ju SKP kasvas 9 protsenti, teie palgad tõusid. Hindu tõstab inflatsioon. Meil ei ole see nii – palgad ja inflatsioon. Meil on erinevad vundamendid. Kui vaadata meie hindu, siis küttehinnad langevad, gaasi hind langeb ja me ei näe, et meie SKP kasvaks ­9 protsenti, pigem umbes 4 protsenti. Ma saan aru, et Eestis oli siiski tegemist esimese aastaga pärast kriisi, maksud tõusid jne.
    Kuidas ettevõtted suhtuvad eurole üleminekusse? Nad on tunduvalt positiivsemad kui elanikud. Rahvusvaheliste ettevõtete jaoks on see positiivne, samamoodi nende jaoks, kes oma toodangut ekspordivad.
    Ütlesite, et olete hästi ette valmistunud. Kas olete teinud ka vigu? Ma loodan, et mitte. Me oleme olnud ettevaatlikud ja võtnud eeskujuks Eesti ülemineku eurole. Võib-olla oleme teinud väikseid vigu, sest alati on midagi, mida tehakse valesti. Me pigem üritame mitte korrata teiste vigu ja teha natukene paremini. Nii palju riike on juba eurole üle läinud, me vaatame nende kogemusi. Usun, et üleminek on sujuv.
    Kuidas plaanite nüüd konkureerida Eestiga investorite pärast? Eks konkurents on ja jääb. See ei sõltu väga riigist, vaid ettevõtetest; mida nad otsustavad teha. Paljud vaatavad asukohta, kus Balti riigis äri teha, ja lihtsalt valivad ühe riigi. Eks nende valik sõltub näiteks maksupoliitikast ja logistikast. Aga me kindlasti konkureerime.
    Millised on teie plussid? Asukoht. Riia on suur linn, kus on hea transpordivõimalus. Me oleme siiski natukene erinevad. Samas me ilmselt ei konkureeri Eestiga Skandinaavia ettevõtete meelitamises. Ma arvan, et see on hea motiveerija, et me teame, et peame konkureerima näiteks maksusüsteemis. See on hea, et peame üksteisel silma peal hoidma. Kui vaadata rahvusvahelisi investeeringuid, mida on tehtud pealinnadesse, siis Eestis on neid kolm korda rohkem. Siin on väljakutseid.
    Läti kasv Eestist kiirem
    Ernst & Youngi eile tutvustatud prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2014. aastal 2,5% ning uue liituja Läti majandus 4,2%, millega saab Lätist Eesti ees eurotsooni kõige kiiremini kasvava majandusega riik.“Kuigi uuemad prognoosid kipuvad eelmistele alla jääma, tõotab järgmine majandusaasta tulla Eestile praegusest märksa parem,” sõnas Eesti rahandusminister Jürgen Ligi. “Eestile on väga tähtis ka Läti edenemine, kosumine raskest kriisist ja pääs eurotsooni.” Ta lisas, et kokkuvõttes konkureerime globaalses maailmas siiski regioonina, oleme üsna üks turg ja investeerimiskeskkond üksteisele. “Sarnasused majanduspoliitikas ja kogemustes teevad meist Lätiga liitlased ka eurogrupis,” sõnas ta.Ernst & Young Baltic ASi partneri Ivar Kiigemägi sõnul on Läti 2013. aasta 4,3%ne majanduskasv eelkõige tunnustus valitsuse otsustele, mis aitasid kaasa tugevale taastumisele kriisist. “Kuigi lähiaastatel püsib uue ehitusbuumi ning kiireneva inflatsiooni risk, tasakaalustavad seda loodetavasti koju naasvad lätlased ning alanevad intressimäärad, mis aitavad keskmises perspektiivis kaasa võrdlemisi kiirele majanduskasvule,” sõnas Kiigemägi.Ta lisas, et Eesti peaks mõtlema, kuidas muuta ennast atraktiivsemaks välisinvesteeringute jaoks, sest nüüd on ka Lätis ­euro olemas. “Mis on meie edu faktor, selle peale peab mõtlema,” märkis ta.Eestile toovad sisenõudluse vähenemine, ekspordipartnerite nõrkus ning investeeringute vähesus 2013. aastal vaid 0,9% majanduskasvu.“Kuni aastani 2017. ootame uuringu põhjal siiski keskmiselt 2,9% majanduskasvu, mis jääks euroala riikide seas alla vaid Lätile,” selgitas Kiigemägi. “Majanduskasvu hoogustumine peaks ennekõike tulema peamiste kaubanduspartnerite taastumisest ning suurenevatest investeeringutest.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.