Loome Eesti ja Soome ühise infoühiskonna

Avaliku halduse tasandil on nii Eestis kui ka Soomes koostatud oma infoühiskonna, e-valitsuse ja e-riigi arenduskavad ning palju on ära tehtud. ­Euroopa Liidus hakkab aga järjest olulisemat rolli mängima riikide piiriülene koostöö. See tähendab, et kõigi riigisiseste e-riigi arenduste puhul võetakse arvesse ühishuve ja naaberriikide kogemusi. Standardeid ja tehnoloogilist arhitektuuri arendatakse selliselt, et need on juba algselt kokkusobivad ja võimaldavad koostoimimist.

Kogemuse eelis. Ühiselt välja töötatud IT-lahendused parandaksid naaberriikide haldussüsteemide toimivust. Lisaks võiksid Eesti ja Soome IT-ettevõtted saada oma praktilise koostöökogemuse tõttu eelise osalemisel üleeuroopalistes ühisprojektides ja -hangetes.

Ka kõik olulisemad riiklikud andmekogud peaksid olema arendatud välja ühistest põhimõtetest lähtuvalt, tehes võimalikuks nende piiriülese kasutamise. Ühisarendused isikukoodipõhise individuaalse IP-aadressi tekitamiseks võiksid anda suure panuse turvalise internetikeskkonna loomiseks.

Avatud infoühiskonnas on emakeelsed e-teenused rahvuskeele ja -kultuuri järjepidevuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Tihedam koostöö riiklike keeletehnoloogia programmide väljatöötamisel võimaldaks nii soome kui eesti keele kasutajasõbralike rakenduste baasi loomist ja selle edasiarendust.

Ühtne telekomiturg. Ühtne telekomiturg ehk riigikoodide (+372 ja +358) ühendamine ­aitaks kaasa mobiiltelefonide mugavamale kasutamisele, kui omal maal ostetud teenused säilivad teise maa võrgus. Samuti siseturvalisuse paranemisele (näiteks hädaabinumbritele helistamine), teenuste paremale kättesaadavusele ja mobiiltelefoni kasutamise odavnemisele liikumisel maade vahel.

Eesti ja Soome uuel tasemel IKT koostöö võiks ühtlasi saada katalüsaatoriks teiste Läänemeremaade laiemale koostööle, millest võidaks kogu Euroopa.