Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rongivaidlus ei tohi seadust väänata
Riigikogus esimese lugemise läbinud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu tegelik eesmärk on reguleerida bussisõitjate õigusi (puuetega inimeste ligipääs bussijaamale, hüvitis reisi ärajäämise puhul jm). Sinna juurde on aga poogitud ka säte, mis lubab otselepingute sõlmimist raudteeveol, mis ei ole selle määruse teema ja millega ei ole kiiret.
Tundub, nagu sooviks valitsus minna käimasolevat kohtuvaidlust jõupositsioonilt lahendama ja sekkuda seeläbi kohtu tegevusse, mis ei ole õigusriigile kohane. Eelnõu seletuskirjaski viidatakse, et selle punktiga lahendatakse praktikas tekkinud küsimust.
Sisuliselt kohtuvaidluse lahendamine. Majandusministeeriumil on teatavasti käimas vaidlus Edelaraudteega sel teemal, kas ministeeriumil oli õigus Elroniga reisijateveo otselepingut sõlmida või oleks pidanud uute rongide kasutamiseks tegema riigihanke, et leida teenuse osutaja.
Kui riigikogu muudab nüüd seadust, siis vaatamata sellele, et tegu pole tagasiulatava sättega, võtab kohus selle aluseks seadusandja tahte selgitamisel. Sisuliselt võiks see tähendada käimasoleva kohtuvaidluse lahendamist seadusandja poolt, mis ei ole õigusriigile kohane ja rikub võimude lahususe põhimõtet.
Reisijate seisukohast pole tegelikult vahet, kas me seadust muudame või mitte, sest Elron saab 1. jaanuarist igal juhul uute rongidega sõitma hakata. Eelnõu sellisena vastuvõtmisel saab lihtsalt kannatada Eesti kui õigusriigi kuvand.