• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iirimaal kriisirohi mõjus

    Eile sai Iirimaa välja kolm aastat väldanud Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi abiprogrammist. Majandus kosub, võlad ei kasva enam ja tööpuudus on hakanud vähenema.

    Oleme esimene euroala riik, mis sellisest abiprogrammist välja saab, nii pole see oluline sündmus mitte üksi Iirimaa, vaid kogu Euroopa jaoks.
    Oleme eelarves korrektsioone teinud 18% ulatuses SKPst, kuid peamiseks edu mõõdupuuks pean töökohti. Olukorrast, kus iga nädalaga kadus majandusest 1600 töökohta, oleme täna seisus, kus neid tekib 1200 juurde. Tööpuudus on ikka veel lubamatult suur, 12,5%, kuid kahe aasta taguselt 15%-lt järjest kahanenud.
    Kohanemine on raske, kuid võimalik. Täites enam kui 270 abiprogrammi nõuet, mis nõudsid Iiri majapidamistelt suuri ohvreid, oleme võlad kontrolli alla saanud ja teinud Iirimaast rahvusvahelistele laenuandjatele jälle usaldusväärse partneri. Selle saavutamiseks pole olnud vähem oluline pankade laenutaagale lahenduse leidmine, mis ei käiks üle jõu ning vastaks vähemalt minimaalsetelegi õigluse nõuetele. Inimestelt nõutud ohvrid riigi rahanduse korrastamiseks ei või anda surmahoopi majanduskasvule, mis on tingimuseks, et kõik see kokkuvõttes toimiks.
    Kärbetega ei looda töökohti ega majanduskasvu ning kulutamisega ei muutu keegi maksevõimeliseks. Kui aga riigi reformikavatsustes ei ole alust kahelda, tuleks ka Euroopa poolt vastu tulla, et koorem kergem oleks. Eriti, et pankade ja riigi rahanduse probleemid vastastikku ei võimenduks.
    Mul on hea meel, et Iirimaa sai sellist kergendust, näiteks alanesid laenuintressid. Euroopas on aga siiski veel oma­jagu teha.
    Meil tuleb valmis ehitada pangandusliit, mis ei saa piirduda vaid ühtse järelevalvega, vaid vajab ka ühist piisava puhvriga kriisilahendust ja hoiusekindlustust.
    Kaitseme end koos riskide vastu. Kui mõni pank Euroopas teiste liikmesriikide finantssüsteeme ohustab, peavad selle riski maandamiseks meetmed paigas olema. Püüame Euroopa ühtse majandusruumi poole, et inimeste jõukust kasvatada. Koos tuleb end ka riskide eest kaitsta.
    Iirlased on pingutanud ja pingutavad veel aastaid, et käputäie pankade vastutustundetult kuhjatud võlakoormast ja kinnisvaramulli taagast vabaneda. Oma meelekindluse ja Euroopa partnerite solidaarsusega oleme näidanud, et see on võimalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.