15. detsember 2013 kell 21:00

Kuld kaotab sära

Kulla hind tegi sel aastal läbi esimese kukkumise kuraditosina aasta järel. Lisaks on see enam kui kolme kümnendi suurim langus. Ekspertide sõnul võib nüüd kulla hinna kallinemisega kõik olla.

Pea kõik analüütikud, investorid ja riskifondide juhid on trööstitu aasta järel kulla suhtes pessimistlikuks muutunud. “Minge kullas lühikeseks,” oli Societe Generale’i strateegi Alain Bokobza sõnum klientidele. Pank ennustab 2014. aasta lõpuks kulla hinnaks 1050 dollarit untsi kohta, mis tähendaks praeguselt hinnatasemelt veel 15% langust.

Viimase 13 aasta esimene kulla langus on toonud väärtuse kahanemise 27% võrra. Viimati nägid kullainvestorid sellist langust aastal 1981. Praegu kaupleb väärismetall veidi alla 1240 dollaril untsi kohta, mis on ligi 700 dollarit ehk 35,5% madalam kui 2011. aasta aprillis saavutatud kõigi aegade tipp 1923 dollarit.

Väärismetalli hind on nelja kuu põhjas. “Kulla probleemid ei tulene mitte ainult investorite huvist väärismetalli müüa, vaid ka positiivsete katalüsaatorite piiratud hulgast tulevikus. Tõenäoliselt ei saavuta kuld enam kunagi oma sära,” kommenteerisid UBSi analüütikud värskes aruandes. Pank alandas kulla 2014. aasta hinnasihi 1325 dollarilt 1200 dollarini. Kolme kuu hinnasiht on seejuures 1100 dollari untsi kohta.

Analüütikud pessimistlikud. Analüütikute sõnul on meelestatus kulla suhtes oodatust palju halvem, mille tõendiks on pettumust valmistavalt nõrk hinnaliikumine vaatamata sellistele tugevatele katalüsaatoritele nagu dollari nõrkus, USA fiskaalne ja poliitiline ebakindlus ning valitsussektori seiskamine.

Pessimistlikuks on muutunud ka investorid, eesotsas tuntud riskifondi juhi John Paulsoniga. Bloombergi andmeil ütles miljardär, et ei investeeri enam oma raha iseenda juhitavasse kullafondi, kuna pole kindel, millal inflatsioon taas hoogu kogub. Paulsoni juhitav PFR Gold Fund on sel aastal näidanud negatiivset 63% tootlust, mille tulemusel on fond kahanenud 370 miljoni dollarini ja millest enamik on Paulsoni enda raha.

Väärismetalli kehv aeg tuleneb otseselt ka USAs toimuvast. Novembri lõpus andis Föderaalreserv märku, et tööturg on piisavalt tugevnenud, et tõmmata tagasi igakuiseid võlakirjaoste. Mida rohkem spekuleerivad turud väiksema rahatrükiga maailma suurimas majanduses, seda rohkem annab kulla hind järele.

“Paranev majandus ja tööturg koos Föderaalreservi tegutsemisega kisuvad kulla hinda alla,” kommenteeris Bloombergile Stifel Nicolaus & Co fondijuht Chad Morganlander. “Enam ei ole turvasadamat vaja. Pole mingit vajadust kulda nii palju omada.”

Sedavõrd kehv aasta tähendab halba ka  kaevandajate aktsiatele. Philadelphia Gold and Silveri ja NYSE Arca Gold BUGSi indeksid on aasta algusest kaotanud üle poole oma väärtusest. Market Vectors Gold Minersi börsil kaubeldav fond on samal ajal odavnenud 55% ja kaupleb viie aasta põhjas. Kaevandajate Anglogoldi ja Randgoldi aktsiad on tänavu kukkunud 59% ja 32%.

Hõbedalgi pole minekut. Alati on kulla alternatiiv olnud hõbe, kuid siingi ei tasu investoritel suurtest tõusudest unistada. UBSi analüütikud määrasid hõbeda kolme kuu hinnasihiks 16 dollarit untsi kohta. Järgmise aasta lõpus peaks hõbe nende sõnul maksma umbes 20,5 dollarit, kuigi varasem prognoos nägi ette 25 dollarit. 2015. aasta prognoosi kärbiti 24 dollarilt 21ni. Hõbeda hind nädala keskel oli 19,1 dollarit untsi kohta, tehes viie kuu põhja.

LHV Panga nägemus kulla hinnast. LHV Panga analüütik Erko Rebane ütles, et kulla puhul tuleb arvestada paljude erinevate teguritega, alates sellest, mida teeb dollar, milliseks kujuneb inflatsioon, kuidas käituvad keskpangad oma varudega, milline saab olema nõudlus tarbijate seas. “Vast kõige suurem mõju on siiski Föderaalse Avatud Turu Komitee otsusel valitsuse võlakirjade ja hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberite ostuprogrammi osas,” ütles ta.

Rebase sõnul on kulla hind pigem turuosaliste emotsioonidest juhitud varaklass. “Kõige selle põhjal kullale fundamentaalset väärtust omistada on keeruline, kui mitte võimatu ülesanne. Isiklikult käsitlen antud metalli pigem turu emotsioonidest juhitud varaklassina, mis on hinnas ja aitab lööki portfellile pehmendada siis, kui globaalses finantssüsteemis peaks tekkima taas tõrkeid ja/või maailmamajandus seisab silmitsi järjekordse surutisega. Kahele viimasele vähemalt praegused majandustrendid ei viita,” lisas ta.

Hetkel kuum