Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitus. Aasta ehituses

    Juba aasta alguses teadsid ettevõtjad, et tulemas pole head ajad. Kahanenud ELi toetuste ja CO2 kvoodiraha tõttu oli paljudel vähem tööd.  Energia hind aga tõusis sama kiiresti kui palgasurve ja ehitamine läks kallimaks. Samas tundsid ettevõtjad puudust oskustöölistest, tõdedes, et paljud talendid on lahkunud piiri taha.

    Äripäev teeb kokkuvõtte sündmustest, mis aasta jooksul meie ehitusrubriiki intrigeerisid.
    Parim ehitaja. Tallinna Ülikooli Nova õppehoone ehitamine tõi Skanska projektijuhile Keit Paalile Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aasta ehitaja tiitli. Žürii nimetas Paali üheks plussiks – ja auhinna põhjuseks – meeskonnatööd ja laitmatut töökultuuri. “Aga teistmoodi ei saagi tööd teha. Kui sa teisi ei usalda, ei saa teistega rääkida või kokku leppida, siis ei valmigi midagi. See võib kuidagi toimida ühe projekti, aga pikema projekti puhul – mina ütlen, et nii ei saa teha,” ütles Paal. “Leping ei pane asju tööle. Meeskonnatöö paneb.”
    Mõned päevad tagasi kuulutati välja uus aasta ehitaja, kelleks Aivo Pedak Oma Ehitaja ASist.
    Energiatõhusus. Jaanuari alguses muutusid karmimaks hoonete energiatõhususe nõuded. Miinimumnõuded kehtivad nüüd kõigile hoonetele, mida ehitatakse või oluliselt rekonstrueeritakse.
    Napib tööjõudu ja töötajaid. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu uuring kinnitas kurba tõika, et ehituses ei ole piisavalt tööjõudu. Ligi pooled ehitusettevõtte juhid vajasid kohe töölisi ja insener-tehnilist personali. Suvel kirjutasime, et töötukassa andmetel otsiti kõige rohkem abitöölisi ehitustele. Ehitus­ettevõtjad nentisid, et head hooajatöölist on keeruline leida, sest suur osa motiveeritud ja osavatest töötajatest on Eestist ära läinud.
    Ehitussektor tundis end konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal kõige ebakindlamalt –  just tööpuuduse tõttu. Nõudlus oli vähenenud, peamiselt ELi toetuste perioodi ja CO2 kvootide müügiraha projektide lõpu pärast.
    Esimene passiivmaja. Veebruaris sai valmis Eesti esimene sertifitseeritud passiivmaja, mille lasi ehitada toonane Premia Foodsi juht Kuldar Leis. Majas on kasutatud ebatavalisi lahendusi ja tehnoloogiaid, näiteks on seal uudse konstruktsiooniga aknad ja seinapaneelid, seinaküte ja vertikaalne maaküte. Iga väiksemgi detail on paika pandud selleks, et kuluks vähem energiat.
    Prognoos läks täppi. Statistikaameti teatel kasvas ehitushinnaindeks aastatagusega võrreldes 4,6%. Aasta alguses ennustasid eri valdkondade ehitusettevõtjad selleks aastaks 5%-list hinnatõusu. Aasta lõpus kirjutasimegi, et peamiselt energia- ja tööjõukulu tõttu on ehituses hinnad umbes 5% kerkinud. Osa ettevõtjaid teeb aga endiselt pakkumisi allpool omahinda, lootes n-ö sisendite pealt kokku hoida.
    Liidu uus juht. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu senise juhatuse esimehe Tiit Kuuli vahetas välja ehitusfirma Rand & Tuulbergi üks omanikke Raivo Rand. Rand märkis intervjuus, et on viimane aeg panna paika ehituspoliitika riiklik strateegia. Liidu sees pidas ta oluliseks välja töötada ehituslepingu üldtingimused.
    Kahjumis, aga optimistlikud. Enamik Eesti ökoloogiliste ehitusmaterjalide tootjatest jäi üle-eelmisel aastal kahjumisse. Sellegipoolest on nad optimistlikud, sest ökomaterjalidest maju väärtustatakse üha rohkem.
    Jätkus uue ehitus- ja planeerimisseadustiku väljatöötamine. Sügisel leidis osa erialaliitudest, et praegusel kujul ei tohiks eelnõu vastu võtta, sest probleemide lahendamise asemel tekitab see uusi kitsaskohti. 5. detsembril kiitis valitsus ehitusseadustiku eelnõu siiski heaks.
    Maxima õnnetus. Aasta lõpus Lätis varisenud Maxima katus tõstatas arutelu hoonete ohutuse üle. Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet rõhutas, et  Eestis on ehituskontroll tugevam ja seetõttu on meil ohutumad ehitised. Spetsialistid aga soovitasid, et kui hoone kandekonstruktsioonides on pragusid või nihkumisi, tuleks asjatundja appi kutsuda.
    Kuidas riigihankeid korraldada? Terve aasta on kestnud arutelu riigihangete valiku­kriteeriumide üle.  Sel nädalal tegi diskussioon pöörde: kuigi ehitusettevõtjad on korduvalt rääkinud, et valiku esimeseks kriteeriumiks ei tohiks olla väikseim hind, teatas rahandusministeerium, et ehitusettevõtjate liit on neile vahendanud ehitajate arvamust, et just hind peaks olema olulisim argument.
     
    Mis on mis
    Nõuandeid ehitusvigade ärahoidmisest tiigiehitamiseni
    Äripäeva ehitusrubriik on abiks nii ehitusteenuse ostjale kui ka ehitusettevõtjale. Sel aastal on oma kogemuste või teadmiste varal nõu jaganud paljud spetsialistid paljudel teemadel.
    Kuidas vältida ehitusvigu?1. Võta töö vastu tükkhaaval. Eramu ehitamisel antakse valminud töö­etapp või töö üle tavaliselt kord-kaks kuus. Seo tööetapp alati kokkulepitud maksepostidega ehk iga tööetapi korrektse valmimise eest tasute kindla summa.2. Tööde vastuvõtmisel fikseeri puudused ja lepi kokku nende parandamise aeg. Puudusega töö maksumus võta etapi maksumusest välja.Tellijana võta vastu vaid korrektselt tehtud tööd, näiteks 95% etapi maksumusest, ja tasu tehtud töö eest. Puudusega tööosa eest tasu alles siis, kui puudus on parandatud.3. Pane vigadele hind. Peamiseks probleemiks kujuneb puudusega seotud töö maksumuse hindamine. Ehitaja kipub pakkuma tegelikkusest väiksemat summat. Samas on tellija huvi jätta parandustöödeks üles suurem summa, sest kui ehitaja mingil põhjusel ära kaob, on võimalik ülesjäänud summaga parandustööd ära teha.4. Hoolitse, et igast sammust jääks jälg. See on nii ehitaja kui ka tellija huvides. Ühelt poolt puudub väiksematel ehitusfirmadel korrektne paberimajandus ja ei täideta tööetappide üleandmise akte.Teisalt jätavad tellijad suured tööetappide summad maksmata ka väga väikeste puuduste eest. See aitab küll kiiremini puudusi parandada, kuid tekitab osapoolte vahel lahkhelisid.5. Hoia kätt pulsil. Ehitusvigade leidmine õigel ajal eeldab tellijalt (või palgatud spetsialistilt) regulaarset objekti kontrollimist.Tööde kontrollimiseks tuleb osata projekti lugeda ning olla kursis materjalide ja tootjate juhistega, sest need on dokumendid, mille alusel töö toimub ja mille alusel saab töid hinnata.
    Mida tuleb teha enne sisekujundaja palkamist?1. Tee endale selgeks, millist bürood ettevõte tegelikult vajab. Aruta töötajatega, millist ruumi keegi vajab, kui palju vajab mõni ametikoht vaikust ja omaette olemist, kui palju peavad inimesed omavahel suhtlema ja kellega käib koostöö. Ära häbene välja öelda ka töötajate ühiseid kiikse.2. Vali koordinaator. Tellija peaks alati määrama enda esindaja, kes oleks vajadusel ka koordineeriv lüli. See isik peab töötajate soovidest välja valima lõplikud ettepanekud.3. Pane paika ruumide suunitlus – kus on koosolekuruumid, kus kööginurk. Tee selgeks, kui palju võiks olla avatud ruume ja kui palju kinniseid kabinette.4. Määra kindlaks, kus võiksid olla printerid jm tööks vajalik tehnika.5. Tutvu sisearhitekti varasemate töödega.
    Mida arvestada tööriista rentimisel?1. Tutvu tingimustega. Eri ettevõtetel võivad renditingimused tasude, teenuse sisu ja kliendi õiguste ja kohustuste kohta erineda.2. Mõtle, kui kaua sul seadet vaja läheb. ­Ooteaeg nõutuimatele esemetele on nädala ringis, helista varakult rendiettevõttele. Hilinenud tagastamise eest võib rentija viivist küsida.3. Küsi julgelt nõu, kuidas seadmega ümber käia, et töö paremini sujuks ja tööriist kahjustada ei saaks. Ei tasu häbeneda ka kasutusjuhendi kaasa küsimist. Kui tööriist on rikutud, toob see nii kaasa lisakulud.4. Küsi soodustust. Kui renditakse seade, siis tehakse sellele olenevalt rendiajast ja kogusest soodsam pakkumine. Iga rendiettevõte teeb suurematele klientidele ka jooksvaid soodustusi.
    Ehituskauba ostmisel võta hetk hinnavõrdluseks1. Suured ehitusmaterjalide jaeketid pakuvad äri­klientidele boonuslepinguid. Enne ostma asumist kaalu, milline sinu vajadustele vastab.2. Kui ehitusmaterjalidele on plaanis kulutada rohkem kui 9000 ­eurot kvartalis, tasub küsida hinnapakkumisi kõigilt ja võrrelda. Suured ostud ühes poes võivad siiski aasta lõpus boonusena kasuks tulla, vastav programm on nt Bauhausil, K-Rautal. Ehituse ABC ja Espak teevad soodustusi olenevalt tootest ja mahust.
    Kuhu rajada tiik?1. Kõige paremini sobib tiik paika, kus on juba liigniiske ala või looduslik lohk. Veekogu ei tasu planeerida tänava äärde eesaeda. Müra, heitgaaside ja teetolmu tõttu ei viibita seal nagunii. Veekogu ei tohiks jääda puude alla, sest siis põhjustavad langenud lehed ja oksarisu vee kiiret roiskumist.2. Kui tahetakse rajada veekogu, mille veepeegli suurus on suurem kui hektar, tuleb taotleda vee erikasutusluba.Veekogu rajamist reguleerib ka maapõueseadus.3. Enne tehisveekogu rajamist tuleb kontrollida, kas piirkonnas on looduskaitsepiiranguid. Kui vee­kogu on peamiselt põhjavee­toiteline, tuleb veenduda, et see ei mõjuta halvasti lähedal asuvate salvkaevude veetaset.4. Tehisveekogust tuleb informeerida ka kohalikku omavalitsust ja saada tegevuseks nõusolek olenemata sellest, kas vee erikasutusluba on vajalik või mitte.
    6  sammu tööstushoone põranda valikul1. Korraliku põranda ehitus hakkab pihta hoone konstruktsiooni täpsustamisest ja selles asetsevast alusest – tuleb teada, mis pinnas põranda all on, et huupi ei laotaks järgmisi kihte peale ja põranda alla ei pääseks külm, mis lükkab selle üles ja lõhuks ära.2. Kirjelda projekteerijale, mis hakkab sellel põrandal toimuma. Selle järgi saab ka projekteerida põranda. Nii on toitlustusettevõtetel põrandatele ühed reeglid, rasketööstusel teised.3. Uuri töö tegija tausta ja tagasisidet. Kui projekteerijal pole kogemust tööstushoone põrandatega, ­aitab vigu ära hoida pädev ehitaja.4. Anna ehitajale võimalikult palju infot – milleks põrandat kasutad, mis sorti tööstusettevõttega on tegu. Nii saab ehitaja leida võimalikult sobiva lahenduse.5. Ära kiirusta. Oluline on ka piisav aeg epomassi kuivamiseks enne kasutuselevõttu. Kõige ajamahukam on betooni kivinemine ja betooni mahu kahanemine. Kiirustamise ja ressursside piiratuse tõttu ei lasta pahatihti põrandal piisavalt kaua valmida. Kui põrandat hakatakse kasutama siis, kui see on alles n-ö toores, lühendab see põranda eluiga.6. Ära hoia kokku ehitusjärelevalve pealt. Sageli ilmnevad esimesed vajakajäämised alles pärast garantiiaja lõppu. Korralik ehitusjärelevalve aitab seda vältida.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.