Euribor jääb madalaks

Viimasel ajal on Euriborid hakanud küll tõusma. Ühe kuu Euribor on isegi järsemalt tõusnud kui kuue kuu Euribor. Väike osa eluasmelaenu võtnutest on oma laenuintressi baasiks valinud 1 kuu Euribori, kuna see on olnud 6 kuu Euriborist madalamal tasemel. Hiljutise Euribori tõusu taga on pankade n-ö iludusvõistlus, sesoonsus, USA keskpangast tulevad signaalide ootus ja kahanenud likviidsus.

Sel aastal tekkis intressiturgudel väike tõusuehmatus, kui USA keskpank hakkas rääkima võlakirjade igakuise ostusumma vähendamise võimalikkusest. Ka viimastel nädalatel on Euriborid liikunud üsna hoogsalt ülespoole.

“Euroala on intensiivravi osakonnast väljas,” teatas maailma suurim varahaldusfirma BlackRock oma 2014. aasta prognoosis. “Praegu on ta ravipalatis.”

Ka keskpanga baasintressimäärade osas on oodata nende ravitasemele jäämist või patsiendi tervise halvenedes (deflatsioonilised arengud) veelgi langetamist.

Loomulik areng.  Ühe kuu Euribori viimaste nädaldate tõusu taga on ajutised likviidsust puudutavad mõjurid, mis avaldavad lühiajalistele intressimääradele suuremat mõju kui pikemaajalistele, ütles Danske Banki Balti turgude juht Howard Stephen Jeremy Wilkinson.

“Tulevat aastat vaadates ootan ma, et Euroopa Keskpank (EKP) tuleb välja järjekordse pikaajalise likviidsuse lisamise meetmega, mis ajab lühiajalisi euro intressimäärasid alla,” ütles ta. “Ei saa välistada järjekordset intressi langetamist ja ka EKPsse pargitud liighoiuste negatiivsete intressimäärade küsimus ei ole keskpanga laualt kuhugi kadunud,” lausus ta.

“Edasi vaadates on EKP andnud märku, et intressimäära tõusu ei ole oodata pikka aega, välja arvatud juhul, kui euroalal toimub võimas majanduse paranemine või hakkab end näitama inflatsioon, millest kumbagi ma ei oota 2014. aastal,” jätkas ta. “2014. aastal ja 2014. aasta lõpus on üsna tõenäoliselt intressimäärad samas, kus on olnud 2013. aastal.”

Suurt tõusu ei ole näha. “Kuigi pikemas plaanis näeme Euribori tasast kasvu, jääb intresside tase veel lähiajal madalaks,” ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. “ Järgmise aasta lõpuks ootame 6 kuu Euribori kerkimist vaid 0,6%ni. See jääb oluliselt allapoole viimasest kõrgemast, näiteks 2011. aasta tasemest, kus 6 kuu Euribor tõusis augustis ligikaudu 1,8%ni,” lisas ta.

“Euribori tõusu taga alates selle aasta novembrist on ühest küljest turgude ootus USA Föderaalreservi eilse majanduse rahastamise otsuse suhtes, teisest küljest on aga euroala pankade üleliigne likviidsus jõuliselt vähenenud,” ütles Mertsina.

Euroopa Keskpank tekitas oma 2011. aasta lõpu ja 2012. alguse massiivsete pikaajaliste refinantseerimistehingutega (LTROdega, kokku üle 1 triljoni euro) euroala panganduses likviidsuse ülejäägi, mis aitas pankadevahelise turu intressid madalamale viia. Pankadel ei ole kasulik oma bilansis aga üleliigset raha hoida, mistõttu on nad praeguseks juba suure osa võlast keskpangale ennetähtaegselt tagastanud.

“Üleliigse likviidsuse vähenemine hakkab intresse tasapisi üles kergitama,” lausus Mertsina. “See ei ole aga EKP huvides, mistõttu ühe võimalusena intressimäärade langetamiseks hoitakse tagataskus täiendavate, kuid hoopis spetsiifilisemate LTROde teostamist,” lisas ta.

Nordea panga analüütiku Tõnu Palmi sõnul tõuseb 3 kuu Euribor 2014. aasta lõpuks praeguselt 0,30%-lt  kõigest 0,37%-le ja ülejärgmise aasta lõpuks ca 0,7%-le. “Kuue kuu Euribori erinevus on täna +10 baaspunkti ning see kasvab umbes + 20 baaspunktile prognoosiperioodi lõpuks, kui turg hakkab hindama sisse keskpanga rahapoliitika kitsendamist,” ütles Palm.

EKP peegeldus. Olukorras, kus pankade krediidiriski preemia on kahanenud, peegeldavad Euriborid paljuski EKP baasintresside tagasihoidlikke ootusi. Nordea hinnangul tõstab EKP baasintresse alles 2015. aasta lõpus maksimaalselt 50 baaspunkti võrra. Euroala vajab võimalikult madalaid baasintresse ja nende lähedasi Euribore. Euroala vajab sisenõudluse elavnemisest, mida toetaks eksport, hindas Palm. “Lisaks eelnenule kasvab aastavahetuse paiku sesoonne likviidsuse vajadus ning miks mitte ka lihtsalt soov näida uusaastapeol veelgi säravama ja väljapaistvamana. Iludusvõistlusel osalevad ka pangad oma bilansse veidi meikides (window dressing). Raha hind on aastavahetusel seega tavapärasest alati tiba kõrgem nii ettevõtete kui ka pankade jaoks. See on loomulik osa ärist.”