• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstus. Tõnis Paltsi eelnõu ähvardab hävinguga tuuleenergeetikat

    Lõppeva aasta 19. juunil esitas riigikogu liige Tõnis Palts menetlemiseks looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis jõustumisel keelaks Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Vormsil püstitada tuulejõujaamu, mis kõrgemad 30 meetrist ja võimsamad kui 20 kW. Teisisõnu välistaks säärane seadus selles piirkonnas tööstusliku tuuleenergeetika. 6. novembril läbis eelnõu riigikogu suures saalis esimese lugemise.

    Tõnis Paltsi arvates püstitatakse tuulejõujaamu kaootiliselt ja tuuleparke mõtlematult.
    Tegelikult tekivad tuulejõujaamad ja tuulepargid Eesti maastikku kooskõlas kehtivate seaduste ja keskkonnanõuetega. Vastavalt kinnitatud planeeringutele. Detailplaneeringud kehtestavad kohalikud  omavalitsused, need arutatakse läbi kohalike elanikega. Tuuleenergiatootjatel ei tule pähegi ehitada midagi, kuhu juhtub.
    Neeme Suur tuletas Paltsile meelde, et nelja maakonna – Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa ja Läänemaa – regionaalne tuule­energeetika teemaplaneering jättis näiteks Saaremaale vaid neli ala tuuleenergia viljelemiseks.
    Muide – riigikogus selgus, et Tõnis Paltsil on Saaremaal Kaarma vallas tuulepargi läheduses maja. Tegelikult näitab see tuulepark, et Kaarma vald eelistab alternatiivenergeetikat ja loodus on seal puhas. Tuulepark on Kaarma vallale hea reklaam.
    Tuulepargid pärssivat Tõnis Paltsi arvates Saaremaa suurimat ja ainsat jätkusuutlikku majandusharu turismi. Seegi jutt ei pea paika. Tuulejõujaamad ei peleta turiste eemale. Mõned näited.
    Läänemaa tuulikuterohke Hanila valla kogemused räägivad vastupidist. Turistide, sealhulgas linnuvaatlejate arv pigem suureneb. Taanis aga – seal asub tuulejõujaamu maailmas kõige rohkem – on  turism alates 1980. aastast suurenenud 50%.
    Oma sõnadele turismi vaenamisest ei lisanud Tõnis Palts aga viidet ühelegi uuringule, kuigi väitis, et maailm on temaga sama meelt.
    Tuulejõujaamad ei laskvat kohalikel elanikel ja nende külalistel vaadelda saarte unikaalset loodust, esteetilist ja kultuuriloolist keskkonda. Avaldavat kahjulikku mõju loomastikule, linnustikule ja taimestikule, tuulikute vibratsioon aga rikkuvat inimeste tervist.
    Enamik riigikogu saadikuid Paltsi eelnõu ei toeta. Ka riigikogu keskkonnakomsjoni esimees Erki Nool kinnitas, et vähemalt sellisel kujul eelnõust seadust ei saa.
     
    Kommentaar
    Lombakas eelnõu
    Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhtEelnõu on põhjendamatu, põhiseadusevastane. See piirab kohalike omavavalitsuste otsustus- ja kodanike ettevõtlusvabadust ega hooli omandiõigusest.
    Eirab ELi arengut
    Peep Siitam, Eesti Arengufondi projektijuhtEelnõu on arasaamatu. Meie maismaal on aastani 2050 tuuleressurssi vähemalt 1800 megavatti ja merel vähemalt 1550 megavatti. Lisaks ei ole eelnõu kooskõlas ELi energia- ja keskkonnapoliitika eesmärkidega.
    Piirab otsustamist
    Jaanus Valk, Hiiumaa Hiiu valla vallavanemEelnõu võtab omavalitsustelt õiguse otsustada oma territooriumil toimuva üle. Seda ei tohiks arutadagi. Ei selgu, kuidas ja miks on jäänud arvestamata avalik huvi ja Hiiumaa teemaplaneering.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.