Pakkumuse madalam hind tagab soodsama tulemuse

Liit ei sea kahtluse alla riigihangete direktiivist tulenevat üldist suunda, mis on majanduslikult soodsama lahenduse saavutamiseks ka muude hindamiskriteeriumide kehtestamine. Kuid mis puutub ehitustööde riigihangetel madalaima hinna kriteeriumi asemel majandusliku soodsuse kriteeriumide rakendamisse, siis ehitustööde riigihangete puhul on reeglina otstarbekas rakendada just madalaima hinna kriteeriumi – välistades aga seejuures alapakkujate (põhjendamatult madala hinnaga pakkujate) võitjaks kuulutamise.

Probleem on mujal. Kui ehitustööde riigihangetel on tagatud aus konkurents, kui hanked on professionaalsel tasemel ette valmistatud, kui hanketingimused, tellija eesmärk ja hankeobjekt on üheselt määratletud, siis on pakkumuste tulemusena saavutatav madalaim hind ka tellijale majanduslikult soodsaim lahendus.

Ehitustööde riigihangetel pole suurim probleem mitte madalaima hinna kriteerium, vaid hangete ebaprofessionaalne ettevalmistus ja vajaliku kompetentsi puudumine paljudel riigihankijatel.

Kui hankija (tellija) teab, millist eesmärki ta soovib saavutada, millises kvaliteedis ja millise tähtajaga, siis saab ainuke reaalselt võrreldav kriteerium ehitustööde riigihanke puhul olla pakkumuse hind, mis tagab professionaalselt ettevalmistatud riigihanke puhul reeglina ka majanduslikult soodsama tulemuse.

Kõikvõimalike muude kriteeriumide rakendamisel ei pruugi hankija soovitud tulemust saavutada, kuna ehitustööde riigihangete puhul oleks  tegemist valdavas osas deklaratiivsete kriteeriumidega, mille tõesust on keeruline objektiivselt mõõta.

Tõeline mure. Seigad, mis ehitusettevõtjatele riigihangetel kõige rohkem peavalu valmistavad, on seotud pigem ebaausa konkurentsiga, mille tulemuseks on paljudel juhtudel alapakkumised. Need omakorda päädivad hankelepingute ennetähtaegse ülesütlemisega, maksupettustega, alltöövõtjatele maksmata jätmisega jms.