TransferWise tahab olla enamat kui Skype

Kui Äripäev TransferWise’i Londoni kontorisse jõuab, istub laudade rivi ääres käputäis töötajaid. Paarikümnepealisest seltskonnast on alles vaid riismed, sest mõne päeva pärast toimub Tallinnas juhatuse koosolek.

Äripäeva 2013. aasta ärimeeste Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni loodud TransferWise’i sünni­linn ongi London, kus Käärmanni keldris hakkasid mehed kolm aastat tagasi nuputama, kuidas lõpetada pankadele raha kinkimine.

Pangad jäeti mängust välja. Hinrikus elas Londonis, kuid sai palka kroonides, samas kui Käärmannile maksti naeltes, kuid tal oli vaja tasuda Eestis korteriüüri ja pangalaenu. Selle asemel, et teha kopsakat vahendustasu võtvate pankade abil ülekandeid ühest valuutast teise, kandsid nad teineteise kontole sobivat valuutat, jättes piltlikult öeldes pangad rahast ilma.

“Kui sa lähed panka ja tahad kanda 1000 ­eurot Inglismaale, siis pank annab sulle vahetuskursi, mis ei ole tegelik, vaid selle sees on panga enda kasumimarginaal,” kirjeldas Käärmann ja lisas, et Eestis on olukord parem, kuid Inglismaal võtab pank endale 4%. “Tuhandest eurost 4% on 40 eurot, mille eest saab minna juba väikesele õhtusöögile, aga siis annad selle õhtusöögi lihtsalt pangale.”

Sõbrad said aru, et vajadus väljaspool pankasid raha vahetada on suur ning hakkasid koos nuputama, kuidas teenust odavamaks, kiiremaks ja kliendisõbralikumaks teha. Kolme aastaga on TransferWise jõudnud Käärmanni keldrist Londoni idaossa, Shoreditchi tehnoloogialinnakusse, mis on nagu kohalik Silicon Valley.

“See on selline mõtteline osa Ida-Londonist, kus uued tehnoloogiaettevõtted on endale kodu leidnud. Konkreetsemalt räägitakse silicon roundabout’ist ehk räniringteest, mis on piirkond ühe ringtee ümber,” selgitas ta.

Kontor vanas teelaos. Londoni suurust arvestades jääb TransferWise’i kontor kesklinna, metrooliinide esimesse tsooni. Ruumid asuvad kunagises teelaos, kuhu on tehtud kontoripinnad. Nende ülesleidmine aga nii lihtne ei olegi. Kaugelt küll paistab maja, millele on suurelt kirjutatud TEA, kuid kui ei tea, mida täpselt otsima peaks, jääb see hoone märkamata, sest miski ei viita, et see võiks olla kümnete idufirmade kodu.

Kolmandal korrusel asuvas avatud kontoris tegutseb peale Eesti idufirma veel paar tehnoloogia­ettevõtet. Kogu majas on neid mõnikümmend. TransferWise’ile on eraldatud kolm rida laudu, mis on märksa rohkem kui siis, kui ettevõte sinna kolis. Käärmann märkis, et kui Tallinna töötajad on Londonis, jäävad need lauad kitsaks. Nii otsitakse juba päris oma kontoripinda.

Miks on peakontor just Londonis? “Kõige olulisem ühe ettevõtte jaoks on olla oma klientidele lähedal. Meie kliendid on loomulikult globaalsed, aga meie väga suur kliendibaas on Inglismaal ja Euroopas üldiselt ja sellest tulenevalt on meil oluline siin olla,” vastas Käärmann.

Londonis toimub TransferWise’i tootearendus, pankadega suhtlemine, regulatiivne pool, turundus ja pressiga suhtlemine. Sealsed töötajad on enamjaolt kohalikud londonlased, kes on pärit maailma eri otstest: Rootsist, Sloveeniast, USAst, Küproselt ja Kreekast.

Äripäeva külastuse ajal oli Londoni kontoris ühena vähestest copywriter Daniel Sauva, kes on TransferWise’is töötanud mõne kuu. Varem suurettevõtete hingekirjas olnud Sauva naudib vaheldusena idufirmas töötamist, sest loominguline vabadus on suurem.

“Kõigil on võimalus esitada oma ideid, neid kuulatakse ja see tekitab tunde, et oled osa millestki olulisest, mitte kõigest väike mutrike,” rääkis ta. Sauva hinnangul annab TransferWise’is töötamine palju võimalusi aidata ettevõttel areneda ning sama ajal ka ennast arendada.

Paratamatult tekib küsimus, et kui Transfer­Wise’il läheb nii hästi ja nad on oma teenusega võtnud inimestelt kohustuse maksta pankadele vahendustasusid, siis mille pealt nad teenivad. Iga maksega kaasneb tasu, mis Käärmanni sõnul on umbes 10 korda väiksem kui pangas, ning raha jõuab neli korda kiiremini kohale. Erinevus on ka selles, et ettevõte on väga läbipaistev selles osas, mis on õige vahetuskurss ning palju nemad selle pealt teenivad. Ta tõi näiteks, et 200 euro ülekandmise tasu on 1 euro ning mida suuremaks summa läheb, selle võrra kasvab ka ülekandetasu.

Kasumiga on aega. Majandustulemustest mehed ei räägi, sest need numbrid ei ole olulised. “Meie jaoks on oluline see, et oleme oma kasutajatele kokku hoidnud umbes 15 miljonit dollarit panga teenustasusid,” nentis Käärmann. Hinrikus lisas, et kasumit TransferWise veel ei teeni, aga see on plaani järgi, sest jätkatakse investeerimist äri kasvu. Käibe suurusjärguna nimetas ta mõned miljonid eurod.

Kuhu siis TransferWise’i lõpuks jõuda tahab?

“Maailmas on 200 miljonit inimest, kes elavad, töötavad või õpivad mõnes muus riigis. Nad on kõik meie potentsiaalsed kliendid. Kui paneme juurde kõik väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, siis on meie klientide arv kümnetes miljonites. See on üks ilus eesmärk meile,” ütles Hinrikus.

Tööd murrab Hansapanga maffia

Tallinnaski paikneb Transfer­Wise üsna loogilises kohas – Mustamäel TTÜ tehnoloogiapargis. Esimene tuba oli neil küberneetikakeskuses, samas, kus Skype alustas. Nüüd on ettevõte tehnoloogiapargi äri- ja büroohoones enda alla võtnud juba terve korruse. Siingi hakkab ruumi väheseks jääma, Hinrikuse sõnul otsitakse praegu vähemalt paarituhanderuutmeetrist pinda.

“Siin kõrvalruumis pannakse praegu laudu kokku. Põhimõtteliselt iga päev tegeletakse laudade kokkupanemise ja ruumide juurdevõtmisega,” kirjeldas Käärmann olukorda Tallinna kontoris. Tervel korrusel töötab kokku 40 inimest, loo ilmumise ajaks on neid juba 43.

Tallinnas asuvad Transfer­Wise’i arendus, kasutajatugi ja operatsioonid. Siin on paljude oluliste meeskonnaliikmete taust seotud Skype’i ja kunagise Hansapangaga. Nii nagu Londonis on idufirmade võistlusel Seedcamp nimetatud Eesti idufirmasid Eesti maffiaks, peab ka Hinrikus oma töötajaid Hansapanga maffiaks: “Kui võtta Hansapanga alustav seltskond, siis tegelikult seal on väga kõva kamp, kes tegutsevad nii äripoolel kui ka IT-poolel. Ma arvan, et see on eraldi uurimist väärt Hansa­panga maffia.”

“Praegu on meil teine generatsioon Hansapanga maffiat, millest osa on saanud Skype’i maffiaks ja on tulevikus võib-olla TransferWise’i maffia,” lisas Käärmann pisikese muigega.

Kunagine Skype’i ­töötaja Triin Hertmann, kes on Transfer­Wise’is olnud algusest peale ning juhib finantsosakonda, kiidab firmajuhtidele takka, märkides, et Skype’i kogemus on aidanud TransferWise’is teatud probleeme ennetada ja teha ­õigeid otsuseid.

“Ma nägin Skype’is seda kasvu­valu päris lähedalt. On hea ette näha, mis järgmiseks juhtuma hakkab, ja sellega riske maandada. Näiteks tead, et kohe algavad struktuuriprobleemid, ja me saame sellega teadlikult arvestada,” märkis ta.

Sarnaselt paljude juhtidega ei pea Käärmann ja Hinrikus TransferWise’i edu valemiks ennast, vaid head meeskonda. Nad ütlevad otsesõnu, et ei tegele praegu eriti millegi muuga peale meeskonna kokkupanemise.Eestlastele ebaharilikult tunnistavad Tallinnas töötavad osakondade juhid isegi, et just nende endi ja teiste töötajate panus on aidanud TransferWise’il nii kaugele jõuda.

“Kuigi Taavet ja Kristo on väga inspireerivad juhid, ei alatähtsustaks ma meid endid. Minu jaoks on hästi oluline, et kõik inimesed, kes siin töötavad, on sarnase mõtteviisiga ja nad kõik inspireerivad üksteist. See ei ole ainult Taaveti ja Kristo teene, et me oleme nii motiveeritud ja tahame oma asja teha,” kõneles Hertmann.

Mitte ärimehed, vaid ettevõtjad

Äripäevalt saadud aasta ärimehe tiitlist kuuldes ütleb TransferWise’i üks asutajaid Kristo Käärmann, et nemad Taavet Hinrikusega end ärimeesteks ei pea, kui, siis ettevõtjateks.“Ärimees on keegi, kes müüb Kadaka turul suhkruvatti,” teatas Käärmann (33) ettevõtte kaas­asutaja Taavet Hinrikuse (32) noogutuse saatel TransferWise’i Tallinna kontoris Mustamäel ja märkis, et Äripäev võiks tiitli ümber nimetada.Vastastikune noogutamine toimub kogu intervjuu ajal, kui küsimustele vastates teineteiselt tuge otsitakse. See, et tegemist on hästi toimiva kooslusega, paistab kaugele.

Te ei taha enda rolli TransferWise’is väga esile tõsta, vaid kiidate rohkem oma meeskonda. Kristo Käärmann (KK): Meie oleme ju kaks inimest 60st. Tegelikult on veel 58 inimest, kes iga päev seda edulugu elavad ja teevad. Meie kahe roll on tiimi ehitamine ja maailmas laiendamine.Taavet Hinrikus (TH): Kui mõtled ettevõtte juhtimise peale, siis see võtab sellise püramiidikuju (näitab kätega). Mida suurem ettevõte, seda vähem reaalset igapäevatööd teeb inimene ettevõtte tipus. (jätkab muigega) Võib-olla Äripäevas Igor ­Rõtov kirjutab korra nädalas kommentaari, aga lehe panevad kokku teised inimesed. Sama on ka meil. (tõsisemalt) Ma arvan, et väga hea on see, et kui me mõlemad jääksime homme trammi alla, siis ettevõtte tegevus ei peatuks. See, et igapäevased operatsioonid toimuksid ilma meieta, on väga vajalik.

Kas tiimi ehitamine tähendab, et teie otsustate, kes meeskonnaga liituvad?(Hinrikus noogutab innukalt.)KK: Kas mina või Taavet või me koos intervjueerime kõiki töötajaid, kes meiega ühinevad.TH: See, et me mõlemad oleme värbamisega seotud, kestab veel mõnda aega. Mingi hetk kindlasti tekib füüsiline piirang. Ma arvan, et see jätkub veel terve järgmise aasta.(Arutavad omavahel, kui palju võiks neil järgmisel aastal tööintervjuusid olla – 80 inimest on vaja, seega kokku ilmselt 100 vestlust.)

Kuidas on teil rollid omavahel jaotunud?KK: (naeravad) Et nagu good cop ja bad cop (hea ja halb politseinik – toim)? Muidugi oleme rollid ära jaotanud ja üksteise tugevusi ära kasutanud ja ka oma tiimid nii jaotanud, et saaksime mõlemad anda ettevõttesse parima. Kasvame umbes kümme korda aastas ja selle kasvu tekitamine on üsna suur teema, millele me kahekesi mõtleme iga päev, kui magama läheme ja üles tõuseme.

Kuidas igapäevatöö sujub, kas on ka raskeid hetki?TH: See on nagu iga teine suhe inimeste vahel, kus inimesed loodavad ja tahavad, et suhe liiguks heas suunas üles, aga alati on väikseid tagasilööke. See on igati loomulik, et meil on erinevad arvamused, me oleme kaks erinevat inimest, aga oluline on see, et suudame need kaks erinevat arvamust kokku panna ja välja mõelda, mis on sealt parim TransferWise’i jaoks. See on siiamaani meie edu aluseks olnud.KK: Kui küsida riskikapitalistidelt, mis on enamasti põhjused, miks suured võimalused käest lähevad, on need paraku tihti just inimsuhted, asutajate omavahelised kemplemised. Me oleme sellest väga hästi üle, me teame, et see, mida me tahame saavutada, on palju olulisem kui meie egod või nääklemised.

Teie ettevõte on noorim, mida Äripäev on tunnustanud. Kas praegu ongi nii, et Eestis hakatakse rohkem tunnustama noori idufirmade tegijaid ja n-ö traditsiooniline ettevõtlus jääb tagaplaanile?KK: Kui räägime idufirmadest, räägime kiiresti kasvavatest tehnoloogiaettevõtetest ja küsimus on, kui suureks need ettevõtted võivad kasvada. Ma arvan, et see tunnustus, mida teie meile ja teistele noorematele ettevõtetele jagate, on pigem selle baasilt, kui suureks te näete, et nad võivad saada. Paraku see nii on, et maailm muutub tehnoloogilisemaks, küberneetilisemaks ja järjest suuremaid asju saab teha globaalselt.TH: Ma arvan, et see tehnoloogiaettevõtte definitsioon ei ole väga kohane. Kogu maailm põhineb tehnoloogial. TransferWise’i ma ei nimetaks tehnoloogiaettevõtteks, me oleme finantsettevõte. Iduettevõtte puhul on fookus kiirel kasvul, aga kui võtame maailma skaalal kiirelt kasvavad firmad, siis neid on kõigis valdkondades. Kui võtame ette riskikapitaliinvestorid, kes klassikaliselt investeerisid ainult tehnoloogiaettevõtetesse, siis praegu nad investeerivad uutesse kohvikutesse või taksofirmadesse.Küsimus on, kui suureks me arvame, et need kiirelt kasvavad ettevõtted jõuavad, kui kaua läheb ­aega TransferWise’il või kellelgi teisel, et jõuda 1000 töötajani, et olla (teeb õhus jutumärgid) suur. Kuigi me palkame inimesi ja laieneme agressiivselt, siis teisipidi meile tegelikult meeldiks, kui leiaksime viisi, et peaksime palju vähem inimesi palkama, et olla efektiivsem. See on meie vaatepunktist palju olulisem.

Kas plaanite millalgi TransferWise’i maha müüa?TH: Meie praegune eesmärk on siit ehitada üks suur ja toimiv ettevõte.KK: Need ettevõtted, mida tehakse müümiseks, ei ole väga huvitavad lood. Me ei ole seda kunagi nii vaadanud. Me oleme vaadanud, kas saame teha toodet ja midagi, mis inimeste maailma muudab. Kui suureks me selle saame ehitada, kui palju me saame muudatust teha?TH: Keskendumine sellele, mis teeb õnnelikuks meie kliente, loob küllap ka mingisugust finantsväärtust kellelegi.KK: Ma tihti mõtlen sellele, et kui räägime Skype’ist, kui see müüdi 6 miljardi eest, et kui palju see maailmale tegelikult väärtust andis, et saame videokõnesid teha ja rahvusvaheliselt palju rohkem suhelda. Ma arvan, et väärtus maailmale on palju suurem kui see, palju Microsoft Skype’i eest maksis.

Kas teile on tehtud müügipakkumisi?TH: Me ei ole lasknud ühelgi pakkumisel muutuda tõeliseks pakkumiseks. See diskussioon pole huvitav.

Milline on TransferWise’i tulevik?KK: Üks asi, mida ei ole võib-olla lihtne näha ­eemalt, et me oleme mõnes mõttes edulugu, aga teiselt poolt me oleme veel tee väga-väga alguses. Kõige suurem väärtus, mis me järgmise 12 kuu jooksul saame teha, on sellesama toote viimine palju laiematesse massidesse. Seda nii nendes riikides, kus me juba oleme, kui ka globaalselt.TH: Kasvamine on meie fookus number üks, number kaks ja number kolm. Ma arvan, et kui vaadata meie peale kaugelt 12 kuu pärast, võib see näha samamoodi välja, aga kui sisse vaadata, siis meie organisatsoon, kliendid, mahud on väga teistmoodi. See on see, mis nõuab palju tööd ja pingutust.

Kas teil on plaanis teha veel tooteid?TH: Kindlasti tulevikus mõtleme sellele, mida veel peaks tegema, aga praegu on rahaülekannetega veel nii palju teha. Selleks on natuke vara, et hakata oma fookust laiendama.KK: Me näeme panku tegemas neid vigu, et on traditsiooniline pank, kus on kõik maailma tooted, aga nad ei tee ühtegi neist hästi ja mõnes mõttes veavad oma kliente alt kõikides nendes toodetes. Meie seda viga ei taha teha, me tahame teha ühte toodet maailmas kõige paremini. Kui me õpime ka teisi asju nii tegema, siis kasutame ära oma klientide usaldust ja saame seda tulevikus teha. See võimalus ei lähe eest ära, see ainult kasvab ajaga.

Teie konkurendid on pangad. Kas on võimalik, et hakkate hoopis pankadega koostööd tegema?TH: Praegu ei suuda enamik pankasid pakkuda nii head teenust kui meie. Kui pangad on nõus leppima, et nad teenivad selle teenuse pealt vähem, siis järgmine loogiline parim samm on seda teha koos meiega, et nad saavad pakkuda parimat teenust oma klientidele. Ma olen kindel, et järgmisel aastal on meil sellest edulugusid rääkida.

 

 

Kristo Käärmann

TransferWise’i juhatuse esimees.Käärmann on näinud finantsmaailma seespoolt, töötades ärikonsultatsioone pakkuvates firmades PricewaterhouseCoopers ja Deloitte. Ta aitas pankadel ja kindlustusfirmadel viia oma süsteemid 21. sajandi tasemele. Samal ajal üllatas teda finantsinstitutsioonide ebaefektiivsus ja ta tahtis teha rohkemat. TransferWise’is on tema vastutada kõik operatsioonid, tegevused, tehnoloogia, arendus ja regulatsioonid.

Taavet Hinrikus

TransferWise’i tegevjuht.Hinrikusele meeldivad asjad, mis on lihtsad, töökindlad ja maksavad nii palju, kui peaksid. Skype’i esimese töötajana aitas ta ehitada ettevõtet, mis on muutnud sadade miljonite elusid.Pärast seda on ta aidanud ingelinvestori ja nõustajana erinevaid firmasid. TransferWise’is hoolitseb ta turunduse, tootearenduse, suhtekorralduse ja investoritega suhtlemise eest.

 

 

 

Millised juhid on Taavet ja Kristo?

Daniel Sauva, TransferWise’i copywriterKristo ja Taavet on äärmiselt töökad, kuid samas võtavad väga rahulikult. Nad ei suru kellelegi midagi peale ja palkavad inimesi, kelle töökusse nad usuvad. Nad kuulavad, mida kõigil on öelda, ja tahavad, et kõigil oleks võimalus kaasa rääkida, kuhupoole ettevõte liigub.

Martin Sokk, TransferWise’i tootejuhtVäga julged. Minu kõige suurem üllatus või avastus oli see, kui suurelt saab mõelda. Keegi just kommenteeris, kuidas Taaveti maailmavaade on kuskilt kosmosest, kust ta suudab asju näha nii palju kaugemale ja nii palju suuremalt kui keegi teine. See on päris inspireeriv.

Jorma Laiapea, klienditoe juhtSee tegevusvabadus, mis meile antakse, ja see usaldus on märkimisväärsed. Sa teed oma asja, sind usaldatakse, sa saad kolleegidega arutada ja lõppkokkuvõttes oled sina see, kes otsustab.

Rain Johanson, arendusmeeskonna juhtNad kuulavad hästi palju tagasisidet. See on suhteliselt üllatav ja väga positiivne, mida ma ei ole nii palju näinud. Teine asi, mis on just Kristo puhul, et ta muutub hästi kiirelt, käib firma arenguga kaasas. Nende areng on isegi veel kiirem kui firma areng.

Triin Hertmann, finantsosakonna juhtVõtmesõna on usaldus. Nad võtavad tööle ainult neid inimesi, kellest nad teavad, et nad suudavad oma valdkonna teisele tasemele viia. Kui sulle antakse usaldus, ressursid, võimalused, siis see meelitabki inimesed, kes ei taha hommikust õhtuni soojas kontoris mugavustsoonis istuda, tulema siia ning inspireerima teisi inimesi.

 

 

 

Eestlastel ei ole midagi viga

Kristo Käärmann, TransferWise’i juhatuse esimeesMeil on tihtipeale liigne alaväärsuskompleks sellepärast, et oleme Eestist.Eestlastel ei ole midagi viga. Pigem õnnestub meil kasutada ära seda edulugu, mis me oleme riigina saavutanud ja mis me oleme Skype’iga saavutanud. Eriti, kui räägime tehnoloogia­ettevõttest, teatakse Skype’i edulugu igal pool. See on pigem meile kasuks tulnud ja võib-olla, kui me oleksime Leedust, oleks juba raskem. Kas meie oleme uus Skype? Ma loodan, et võib-olla isegi rohkem.