Majandusel läheb paremini

08. jaanuar 2014, 00:00

Eesti majandususalduse indeks oli aasta lõpus õigustatult üle euroliidu keskmise, sest siinne laenukeskkond on soodne, ekspordipartneritel läheb hästi ja inflatsioon on taltunud. Ettevõtjaid kollitab aga süvenev kvalifitseeritud tööjõu puudus ja väike huvi investeerida.

Konjunktuuriinstituudi hinnangul küündis Eesti majanduskliima detsembri lõpus kuue sooja­pügalani ehk oli napilt üle rahuldava määra. “Heani” jäi veel kolm kraadi.

Heast tulemusest lahutas Eesti majandust ­oodatust madalamaks jäänud majanduskasv, mille peapõhjus oli konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul ettevõtjate kesine huvi investeerida. Algavaks aastaks on prognoos aga positiivsem nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks.

Hea töötajata käive ei kasva. Ettevõtjad ei tunneta, et nad investeeriksid liiga vähe, pigem näevad nad probleemi tööjõupuuduses – piisava arvu kvalifitseeritud töötajateta ei saa firmad ka käivet kasvatada.

“Iga kolmas IT-firma ütleb, et võiks käivet suurendada, kui oleks võtta kvalifitseeritud tööjõudu. Väheseid investeeringuid seadmetesse ja tehnikasse nad väikseks jäävate investeeringute põhjustena nimetama ei kipu,” selgitas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Eksport stagneerub. Konjunktuuriinstituudi juhtiveksperdi Leev Kuuma sõnul on Eesti ettevõtjate vähene huvi investeerimise vastu viinud ekspordi suisa stagnatsiooni. “Tööstuse areng jäi oodatust aeglasemaks peaasjalikult just investeeringute vähesuse tõttu. Küll aga kasvasid ette­võtjate raha­varud ja ka võimalus saada laenu. Kuna investeeringud moodustavad umbes veerandi Eesti SKP mahust, pidurdus ka selle kasv,” selgitas Kuum.

Viimastel kuudel on Josingu sõnul siiski suurenenud tellimused näiteks Saksamaa ja Rootsi ettevõtjatelt. Selle kaudu on Eestil võimalus oma allhanget suurendada, sest ka meie peamiste ekspordipartnerite majandususaldus on kõrge, erandiks vaid Venemaa.

Alanud aasta perspektiivis arvab aga 36% ette­võtjatest, et nende investeeringud suurenevad. 37% arvab, et need jäävad samaks. Suurenenud on ehitusettevõtjate arv, kes plaanivad hinda alandada. Neid on 29%, mullu 15%. Hinnatõusu plaanib 6% ehitusettevõtjatest, mullu oli neid 21%.

“Võrreldes eelmise aastaga on märkimisväärselt suurenenud tarbijate kindlustunne, sest tarbijate inflatsiooniootused on väiksemad kui mullu enne elektrihinna tõusu. Nüüdseks on inflatsioon taltunud ja töötus vähenenud. Eesti tarbijate kindlustunne on ELi kõrgeimate seas, järgnedes Rootsile, Soomele ja Saksamaale,” ütles Josing.

Suurem sisetarbimine. Majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas kommenteeris, et tarbija kindlus suurendab sisetarbimist. “Lisaks väheneb tänu Rootsi ja Saksamaa headele tulemustele ka meile väljastpoolt tulev hinnasurve,” kommenteeris ta ja avaldas lootust, et püsivad ka toorainehinnad, mis peaks jätma ka kütusehinna samaks.

“Kas Eestil on ressursid, et kasvada? Laenude kättesaadavus on paranenud, kui ettevõtjad tahavad investeerida, siis kapitali kättesaadavus on hea, riik peaks seda võimendama,” sõnas Kuningas.

Viimases kvartalis oli möödunud aasta parim laenukeskkonnaindeks. Josingu sõnul on kõige lihtsam saada praegu laenu hea projekti realiseerimiseks eelkõige kinnisvaras. “Pankade valmisolek laenu anda on sobiv nii ettevõtjatele kui ka eratarbijatele, kolmveerand tööstusettevõtetest on kinnitanud, et nende suhted pankadega on head,” täpsustas ta.

Konjunktuuriinstituudi ekspertgrupi liikmetest 2/3 usub, et 6 kuu pärast on Eesti majanduse käekäik parem kui praegu, tuginedes sellele, et investeeringud hakkavad kasvama. “Üks positiivsete ootuste tugisammas on Eesti ekspordi mahu kasv lähemal kuue kuu jooksul,” ütles Kuum.

Kuningas märkis, et kuigi 2013. aastal olid Eesti majanduse kasvunumbrid väiksed, ületasime siiski ELi keskmist. “2014. aasta kujuneb meile väljakutseks, et euroliidu niigi positiivse prognoosi juures taas nende keskmist ületada,” sõnas ta.

Pere ja riigi suhtes lootusrikkad. Ligi pooled Eesti elanikud usuvad, et perekonna majanduslik olukord jääb samaks, ligi veerand loodab paranemist ning 17% elanikest kardab halvenemist. Umbes kolmandik elanikest usub, et riigi olukord paraneb ning sama palju usub riigi käekäigu jätkumist samal kursil.

Lõppenud aasta põhjal ütlevad pooled Eesti elanikud, et kulutavad nii palju, kui teenivad, 36% suudab pisut säästa ning võlgu elajate osakaal on kuivanud kõige väiksemaks.

 

Usaldusindeks

  • Eesti üle Euroopa Liidu keskmise

november 2013, 1990–2013 = 100
Suurbritannia 115,2
Rootsi 107,6
Saksamaa 105,7
Eesti 103,8
Läti 104,4
Leedu 102,3
EL 102,1
Prantsusmaa 95,2
Hispaania 94,6
Soome 94,5
Portugal 94
Itaalia 93,9
Poola 92,1
Kreeka 91,2
Küpros 84,6

Allikas: Eesti Konjunktuuri­instituut

 

Tasub teada

  • Demograafilised väljavaated

2014. aasta on viimane aeg, mil saab töökäsi valida.
Tööjõuturule siseneb praegu veel rohkem inimesi, kui neid siit välja läheb.
Järgmisel aastal on need arvud võrdsed, ütles majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas. 
Aastaks 2016 on Eesti tööjõuturg defitsiidis. See tähendab, et tuleb hakata mõtlema, kuidas Eestisse töö­käsi juurde saada ja olemasolevaid efektiivsemalt kasutada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. January 2014, 19:57
    Otsi:

    Ava täpsem otsing