Riik kogus maksutulu plaanitust enam

Laekumisest 71 protsenti moodustas sotsiaalmaks ja käibemaks. Maksutulu kasv oli 2013. aastal 6,9%, seejuures detsembris 10,4%, teatas rahandusministeerium.

"Eelarves oodatuga võrreldes laekus kõige paremini juriidilise isiku tulumaksu – 326,6 miljonit eurot ehk 139,6% eelarves kavandatust. Tagasihoidlikuks jäi tollimaksu ning kütuseaktsiisi laekumine, vastavalt 87,1% ja 92% planeeritust," ütles fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu.

Arvestades jaekaubanduse müügitrende, võinuks käibemaksu laekumine tema sõnul mullu suurem olla. "Aastane laekumise kasv ulatus vaid 3,8%ni. Üks oodatust väiksema laekumise põhjustaja on ilmselt levinumad käibemaksupettused, mille takistamiseks on rahandusministeerium ja maksuamet esitanud mitmeid muudatusettepanekuid," lisas Kirsipuu.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv samas vastas tema sõnul ligikaudu keskmise palga ja hõive kasvule ning ulatus aasta kokkuvõttes 7,2%ni. "Kui palga väljamaksed kasvasid kõigis suuremates sektorites, siis töötajate arv vähenes tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide järgi ehituse ja hariduse valdkonnas," kinnitas ta.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas mullu 29,4%. Laekumisest moodustas 81,1% tulumaks dividendidelt, millest riigiosalusega ettevõtete osakaal oli 11,6%. Kui riigiosalusega ettevõtete tulumaks dividendidelt vähenes aastaga 15,6%, siis erasektori panus kasvas samal ajal pea 46%. Tulumaks erisoodustustelt moodustas 7,1% kogulaekumisest.

Aktsiisilaekumised jäid eelarve ootustele alla kütuseaktsiisi tõttu. Kütuseaktsiisi laekumine vähenes 2012. aastaga võrreldes 1,6%. "Deklareeritud bensiini kogused on vähenenud juba aastaid ning tegemist on seega pikaajalise trendiga, mis jätkub tõenäoliselt ka tulevikus. Seda soodustavad ökonoomsemad sõidukid ning autopargi struktuuri muutus diiselmootoriga autode kasuks. Samas vähenes möödunud aastal veidi ka diisli deklareerimine, kuid see jäi alla ühe protsendi," märkis Kirsipuu.

Tubakaaktsiisi laekumine ületas viie miljoni euroga eelarves planeeritut ning alkoholiaktsiisi laekus täpselt eelarves oodatud mahus ehk 7% rohkem kui 2012. aastal.

"Laekumisi mõjutas positiivselt aktsiisimäärade tõus, kuid lisaks kasvasid ka deklareeritud kogused – kange alkoholi ja õlle puhul vastavalt 2,4% ja 2,6%. Alkoholile sarnane trend on olnud ka tubakatoodetega, mis viitab sellele, et mõistliku suurusega aktsiisitõusud ei too tingimata kaasa aktsiisikaupade legaalse tarbimise vähenemist ja olulisi salaturu riske," selgitas Kirsipuu.