Hobi. Teadmishimu paneb mõistatama

“Mälumäng on hea vaheldus tööle ja muudele igapäevategemistele,” ütleb Schöttli Keskkonnatehnika nõukogu liige ja osanik, mälumänguraamatu koostaja Indrek Salis. “Mängides ja nendeks ettevalmistamisel saab teada uut ja huvitavat, mängude võistlusmomendid pakuvad hasarti ning üldjuhul on mälumängurid ka hea seltskond.”

Mälumäng on Salise kauane hobi, ehk isegi elustiil. Ta on üks kahest Eesti mälumängurist Jevgeni Nurmla kõrval, kes jõudis kunagises Hannes ­Võrno juhitud saates “Kes tahab saada miljonäriks?” viimase küsimuseni. Nagu Nurmla, lahkus temagi poole miljoni kroonise võiduga.

Kasulik hobi. Mälumängude temaatika pole üldjuhul seotud Salise igapäevatööga, milleks on vee- ja reoveeprojektid. Samas aitab mälumänguri tuntus tööasjus uute inimestega vabamalt suhtlust alustada.

Ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ­Hannes Rumm leiab, et mälumäng teda otseselt töös ei aita, ent on aeg-ajalt abiks ikka. “Kui võõraste inimestega suhtlema asudes selgub, et nad teavad sind mälumängurina, on nad vahel selle tõttu palju koostöövalmimad,” lisab ta.

Smart Kindlustusmaakleri osaniku Allan Kald­oja sõnul muudavad uued teadmised inimese helgemaks, targemaks ja õnnelikumaks. “Sestap võib öelda, et mälumäng avardab mängijat vaimselt, tekitab heaolutunnet ja on seeläbi kindlasti ka töistes tegemistes kasuks,” kinnitab ta.

TV3 juhatuse esimehe Priit Leito sõnul aitab mälumäng hoida end heas vaimses toonuses. “Kui oled uudishimulik ja avatud, pakub ka töö rohkem huvi,” põhjendab Leito oma hobi.

Professionaalid treenivad süsteemselt. Professionaalse ja hobimälumänguri vahe seisneb treeningus. Professionaalidel on iga eluvaldkonna kohta oma andmebaas ja aastas loetakse kaks korda läbi Mendelejevi tabel ning iga aine saamislugu, aga hobimängurid hoiavad lihtsalt silmad-kõrvad lahti.

“Mälumänguga tegelemine tähendab minu puhul peamiselt ajakirjanduse ja teatmeteoste lugemist selle pilguga, et millest saaks huvitava küsimuse kirja panna. Üritan huvitavaid fakte meelde jätta,” räägib Leito.

Canoni-müüja Overalli osanik Heino Raivetki  loeb iga päev uudiseid, mõeldes, millest võiks saada hea mälumänguküsimuse. “Kui räägitakse ­tuareegide katsest luua Malis oma riik, jätan meelde selle riigi nime – Azawadi,” selgitab Raivet.

Ta lisab, et mängudeks küsimuste koostaminegi aitab end vormis hoida. Küsimusi on Raivet teinud näiteks Eesti meistrivõistluste ja Põhjamaade meistrivõistluste jaoks. “Eks peab ikka lugema ja internetis kaevama ka,” lisab ettevõtja.

Hannes Rumm meenutab, et oli 16aastane, kui saatis esimesed oma tehtud küsimused tol ajal populaarsesse Eesti Raadio “Mnemoturniiri”, mille tegijaks oli Siim Kallas. Neli-viis aastat tagasi hakkas ta taas “Mnemoturniiri” küsimusi saatma. Lisaks teeb ta igal nädalal Kuku raadios reedehommikust mälumängu. See aitabki Rummil end vormis hoida. Ka Indrek Salis püüab ettejuhtuvatest infokildudest välja filtreerida ja meelde jätta seda, mida võidakse kusagil mängus küsida või mida ta plaanib ise võimalusel küsida.

Allan Kaldoja sõnul pole tema senised katsetused teadmistemängus professionaalsed, vaid asjaarmastajalikud. “Kindlasti tuleb kasuks puhanud pea ehk piisav ööuni ja mängueelne jalutuskäik värskes õhus,” soovitab ta.

Kaks pead parem kui üks? Hannes Rumm eelistab võimaluse korral meeskonnamängu. “Minu teadmised on mõnes vallas viletsad ja üksikmälumängus pole mul erilist edulootust,” põhjendab ta.

Ka Priit Leito jaoks on huvitavam võistkonniti mängimine. Tema arvates on huvitav just õige vastuseni jõudmise protsess. “Sageli on nii, et mitte keegi võistkonnast ei tea õiget vastust, kuid kui hakata koos arutama ja variante välja pakkuma, jõutakse õige lahenduseni. Üksinda seda aruteluprotsessi pole,” selgitab telekanali juht.

“Üksikmängu jaoks ei ole ma piisavalt mitmekülgne,” leiab ka Heino Raivet. “Valdkondi on meeletult, alates sotsiaalvõrgustike eripäradest ja USA teleseriaalidest kuni kosmoserakettide nimede või arstiteaduslike terminiteni ühelt poolt, teisalt Lõuna-Ameerika taimedest jaapani keskaegse ajalooni. Ühel inimesel on seda väga raske hõlmata.”

Raiveti sõnul on eriti edukad need võistkonnad, kus on koos inimesed erinevatest eluvaldkondadest.

Seevastu Indrek Salisele on ühtviisi huvitavad nii individuaalsed kui ka võistkonnamängud. “Paarismängu mängida on pisut lihtsam ning võistkonnas mängida veelgi mugavam, kuna saab loota ka teistele,” räägib ta. “Samas võib arvamuste paljusus viia ka vale vastuseni,” lisab Salis.

Huvitavad küsimused. Kõik küsitletud firma­juhid ja ettevõtjad leiavad, et hea küsimus ei toetu ainult faktilistele teadmistele. “Huvitavad küsimused on need, millega küsija on vaeva näinud, mitte lihtsalt kusagilt artiklist üks ühele maha kirjutanud – on leidnud põnevaid seoseid või sõnastanud küsimuse huvitavalt ja uue nurga alt,” selgitab Indrek Salis.

“Muidugi on huvitavad küsimused ka need, millele vastust küll ei tea, kuid mis toovad välja huvitavaid fakte või avavad senitundmatuid seoseid tuntud inimeste ja asjadega,” lisab ta.

Vastupidise näite toob Priit Leito. “Halvad on küsimused, kus küsitakse isikut, keda sul pole võimalik teada ega välja mõelda. Kui kuuled vastust, kehitad õlgu ja unustad nime 10 minuti pärast.”

 

Osav tuleb olla igas valdkonnas

1. Hiina autotootja Geely (ametliku nimega Zhejiang Geely Holding Group) toodab sõidu­autosid viie kaubamärgi nime all: Emgrand, Englon, Geely, Gleagle ja ... Mis on viies?

2. Mis on maailma enimlevinud lind (kõige rohkem isendeid maailmas)? Maailmas on selle liigi isendeid suurusjärgus 24 miljardit. Pärit on see liik Kagu-Aasiast, kuid levinud praktiliselt üle ilma.

3. Kuulus Itaalia (kuigi tollal polnud Itaaliat olemaski) kunstnik Tizian suri 27. ­augustil 1576. Ta maeti Basilica di Santa Maria Gloriosa dei Frari kirikusse. See oli ­ainuke kiriklik matus ­Veneetsias mitme aasta jooksul. Miks ei peetud ligi kolme aasta jooksul Veneetsias kirik­likke matuseid?

4. Vana-Kreeka teatrietendustel paigutati publiku hulgas olnud teatud tüüpi vigastustega sõjaveteranide ette kükitama kiilakad orjad. Miks?

5. 1961. aastal püstitas kunstnik ­Piero Manzoni Herningis (Taani) ühele põllule monumendi: umbes ühe kuupmeetri suuruse metallist pjedestaali, mille peal ei seisnud miski, kuid millel oli pea alaspidi pööratud kiri. Miks oli kiri pjedestaalil tagurpidi?

Vastused: 1. Volvo. 2. Kodu­kana. 3. Veneetsias oli sel ajal katk (korraga suri liiga palju inimesi). 4. Kiilakad orjad paigutati sõjaveteranide ette, kes olid võitluses kaotanud käe - nad said allesjäänud käega vastu orja kiilast pealage plaksutada. 5. Pjedestaalil oli pea alaspidi kiri “Maakera pjedestaal. Austusavaldus Galileole.” Mõte siis selles, et pea alaspidi vaadates on kogu maakera justkui sellel pjedestaalil.

 

Mis teemades end kindlamalt tunnete?

Indrek Salis, Schöttli Keskkonnatehnika nõukogu liige ja osanikSobivatest teemadest võiksin nimetada kultuuri ja geograafiat. Samas ühte konkreetset ülitugevat teemat mul ei ole, püüan olla võimalikult universaalne.

Allan Kaldoja, Smart Kindlustusmaakleri osanikLemmikteemasid ei ole. Vahel on mul hästi õnnestunud loogika peale üles ehitatud lahenduste väljanuputamine.

Priit Leito, TV3 juhatuse esimeesParemad teadmised on ikka nendes teemades, mis endale rohkem huvi pakuvad. Minu puhul eelkõige loodus, sport, muusika, film, majandus, poliitika.

Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht  Kultuur, poliitika, sport. Olen nende vastu lapsest saati huvi tundnud ja just neil teemadel rohkem lugenud.

Heino Raivet, Overalli osanik Tunnen ennast kindlamalt geograafias, kunstis ja ajaloos. Viimasel ajal olen end arendanud lisaks ka muu maailma loomade-lindude-kalade vallas.