Puhkepäev. Otsitakse kadunud sõpra

“Kutsusin Taavi appi, kui pidin siin lavastama,” nägi lavastaja Juhan Ulfsak valmivat lavalugu algusest peale ühistööna sõber Eelmaaga. “Meile tundus, et sõpruse ja seltsimehelikkuse teemat justkui ei kajastata,” sõnas ta. Esiti sel teemal arutades tundus see kõik väga lihtne ja banaalne, kuid ilmnes, et nii lihtne see siiski pole, selgitas lavastaja.

Taavi Eelmaa sõnul räägib lugu, mille kirjapanemisele viis ta liigne järeleandlikkus iseendale, sellest, et sõprust vägisi otsima hakata on keeruline. “Selle võib kaotada nii, et kaod ka oma viimaste sõprade silmist,” ütles ta. “Siis on kaks võimalust – kas jäädki pimedasse ekslema või leiad iseenda ja tee tagasi.”

Kadunud sõbra jälil. Lavateos on mitmekihiline, sisaldades reaalselt ühe tegelase kadumist, tema otsimist ning unenägu, mida näitlejad Marika Vaarik, Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv ja Lauri Lagle üritavad lavastuses lahti kodeerida. Prooviperioodil oli trupi eesmärgiks jõuda teema sellise tõlgenduseni, mida näitlejad ise usuvad. Parimat lahendust aitas otsida ka NO99 dramaturg Eero Epner.

“Ma ei arva, et alustades tööd tekstiga on üks kindel finiš, kuhu välja jõudes saame öelda, et me oleme nüüd jõudnud lõpliku tõeni. Me üritame nii teha, et me ise aru saame, mida me otsime,” rääkis Ulfsak. Tema arvates võiks teatrietendus olla eeskätt ühine kogemus, mitte niivõrd koht, kus targutada või äratundmisrõõmust heldida.

Eelmaa sõnul on loo žanriks suurilmalik kelmiromaan armastusest ja sõprusest. Kirjandusleksikoni järgi näitab kelmiromaan seikluste kaudu ühiskonna telgitagustes peidus olevat ning vastuolu inimeste välise pale ja tegeliku sisemise olemuse vahel. Vastuolust johtuvaid kannatusi ei peaks aga ära põlgama. “Kui on piisavalt kannatatud, siis ühel hetkel tundub ka näraka armastus imeilusana,” kommenteeris Eelmaa.

Erinevate meediumide ristumiskoht. Ulfsakit huvitavad teatris erinevate tasandite ristumispunktid – kus näitleja isik kohtub rolliga, kus teatritekst kohtub niinimetatud päriseluga. Erinevad tasandid põrkuvad, nende vahele võib tekkida konflikt või mingi muu side. “See on põhjus, miks kasutada erinevaid meediume, esteetikaid ja loo jutustamise tasandeid. Kui neid tasandeid ehitada, ühel ajal jooksma panna või vaheldada, siis koosmõjul võivad teatrisaalis sündida mõned maagilised hetked,” selgitas Ulfsak.

Lavastaja lisas, et sisenedes etendusel küll ühisesse kokkulepitud fiktsiooni, võiks publik jätta ruumi ka kahtlusele. “Kui laval on Mirtel Pohla, siis ma tahan kahtlustada, et ta soovib oma rolliga midagi väljendada Mirtel Pohlana. Äkki näitlejatel on mingi põhjus selle loo jutustamiseks, tulede ära kustutamiseks, kostüümide selga panemiseks. Äkki neil on mingi salaplaan, miks nad meid kõiki siia kokku kutsusid. Ma tahaks nagu uskuda,” võttis ta teema kokku.

 

“Kadunud sõbra juhtum”

Lavastaja: Juhan UlfsakOsades: Marika Vaarik, Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv ja Lauri LagleEsietendus: 18.01 teatris NO99www.no99.ee