Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasta lõpp tõi juurde registreeritud töötuid
Detsembri lõpus oli töötuna arvel 33 520 inimest ehk 5,1% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas Eesti Töötukassa. 2013. aasta kokkuvõttes registreeritud töötute arv langes.
Detsembris registreeris end töötukassas 5096 uut töötut, samal ajal sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 2159 inimest, vahendas töötukassa oma pressiteates. Toetudes eelnevate kuude võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate arv on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et on leidnud uue töökoha.
2013. aasta keskmiselt oli töötukassas arvel 37 062 inimest ehk ligi 6000 töötut vähem kui 2012. aastal. Registreeritud töötuse määr langes seega 2012. aasta 6,6% pealt 2013. aastal 5,7% peale.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on registreeritud töötus ligi neli aastat olnud küll langeva trendiga, kuid see langus on aasta-aastalt veidi aeglasem. Seejuures jäi registreeritud töötute arv tema sõnul 2013. aastal veidi kõrgemaks kriisieelsete aastate tasemest.
Kõrgeim oli detsembri lõpus registreeritud töötuse määr Valgamaal (9,1%) ja Ida-Virumaal (8,7%) ning madalaim Viljandi- (3,8%) ja Tartumaal (4,0%). Aasta võrdluses toimusid suuremad langused registreeritud töötuse määras just kõrgema töötusega maakondades (Ida-Virumaal -2,0 protsendipunkti ja Valgamaal -1,4 protsendipunkti).
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid detsembri lõpus lihttöölised (19%), oskus- ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (16%).
Detsembrikuu jooksul lisandus novembrikuuga võrreldes rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3 359 uut tööpakkumist, millest 39% sisestati töötukassa iseteenindusportaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 6589.
Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (29%). Järgnesid keskastme spetsialistidele, tehnikutele (14%) ning tippspetsialistidele (14%) pakutavad töökohad. 2013. aasta kokkuvõttes jäi töötukassa vahendatud töökohtade arv suhteliselt sarnasele tasemele 2012. aastaga ning pigem on avalduma hakanud väike langustrend kooskõlas tööturu aeglasema paranemisega.
Töökoolitusel osales detsembris 2085 ja tööotsingukoolitusel 1036 inimest. Tööpraktikal osales 412, tööharjutusel 505 ning tööklubis 420 inimest. Karjäärinõustamist saadi 1519 korral.
Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 59 uut töökohta. Palgatoetusega oli detsembris töötamas 1419 inimest. Lisaks osales veel 1204 inimest teistes aktiivsetes meetmetes.
2013. aasta jooksul osaleti töötukassa pakutavatel teenustel 91 436 korral, mis tähendab, et iga kuu sai keskmiselt pea iga kolmas registreeritud töötu mõnd tööle liikumiseks vajalikku teenust.
Töötukassa maksis detsembris töötuskindlustushüvitist 9855 inimesele ehk 26% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 368 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,1 miljonit eurot. Ligikaudu 102 euro suurust töötutoetust sai detsembris 7954 inimest ehk 21% kuu jooksul arvel olnud töötutest. 2013. aasta jooksul maksti töötuskindlustushüvitist välja kokku 39,6 miljonit eurot ning töötutoetust 8,6 miljonit eurot.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa detsembris 405 inimesele. Keskmine detsembris määratud hüvitis oli 1503 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 737 tuhande eurot.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa detsembris 189 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1920 eurot ning hüvitisteks maksti detsembris üle 596 tuhande euro. 2013. aasta jooksul maksti koondamise korral makstavat kindlustushüvitist välja kokku 9,3 miljonit eurot ning tööandja maksejõuetushüvitist 3,5 miljonit eurot.
Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuna registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat statistikaamet, kes viib läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.