Kahanev eksport teeb murelikuks

“Eelmise aasta langus tuleb meil 20% kanti,” ütles Same OÜ juht Timo Tein. Peamiseks põhjuseks oli  Skandinaavia ja Rootsi majanduse halvenemine. “Juba üle-eelmise aasta lõpus oli tunda, et seal (Rootsis – toim) midagi sünnib ja eelmisel aastal see keris edasi ja siis tuli veel Soome takkapihta otsa. Rootsis on preguseni väga külm ja rahulik see asi,” rääkis Tein ja lisas, et elu Rootsis nagu seisaks.

OÜ Same on masinatööstusettevõte, mis tegeleb Jõgevamaal Tabiveres masinate ja seadmete tootmisega. Toodangust 30% realiseeritakse Eestis ja 70% välisturgudel.

Kuigi selle aasta kohta räägitakse, et tuleb üldine elavnemine, siis Tein seda enda ettevõtte puhul väga ei usu. “Meie seda elavnemist küll veel ei tunne. Seda aastat mõjutab ka see, et pole talve,” rääkis Tein.

Peale Rootsi ekspordib ettevõte veel mujale ­Euroopasse. “Mõni konteiner on juba läinud ka Ameerikasse,” rääkis Tein uuest avastatud turust, kuid ei soovinud seda suure kella külge veel panna. “Loodame, et kõik läheb hästi. USA kaitseb oma turgu meeletult igasuguste käskude ja keeludega,” seletas Tein.

Metalliettevõtetel läks allamäge. Metalliettevõte Valumehaanika OÜ on juhatuse liikme Heikki Kattai sõnul selle aasta ekspordi suhtes skeptiliselt meelestatud.

“Oleks vaja teha tehnoloogilisi muudatusi, investeerida tehnoloogiasse, siis võib kasv päris suur olla. Aga see sõltub omanikest,” märkis Kattai.

Statistikaameti andmetel oli üks sektor, kus eksport möödunud aastal kahanes, just masinavalmistajad ja metalliettevõtted.

“Meie ettevõttel läks mullu sarnaselt kui aasta varem, me hakkame alles numbreid kokku panema. Mõni asi kasvas, mõni asi langes. Aga kasvu erilist ei ole, meie tehnoloogia on hästi vana,” lisas Kattai. Valumehaanika ettevõte ekspordib Soome, Rootsi ja Lätisse. “Väiksemaid koguseid on läinud väga erinevatesse kohtadesse. Põhiline on praegu Läti ja Soome,” seletas Kattai.

Selleks, et täiesti uue tehnoloogiaga ja uues kohas asi üles ehitada, peab Kattai hinnangul olema silmapiiril mõni väga ahvatlev turg.

Hiiuma puiduettevõtte Vesset OÜ juht Toomas Pertel märkis, et ekspordipartnerite leidmine on raske, kuid hoidmine veel raskem.

Statistika järgi oli puidutööstus eelmisel aastal üks sektoreid, kus eksport kasvas. Ometi jääb Vesset OÜ juht teemat kommenteerides üpris tagasihoidlikuks.

“Meie ekspordimaht suurenes eelmisel aastal samas järgus nagu ka üle-eelmisel aastal. Kogumaht pole kasvanud, müügi seisukohast oleks saanud kasvatada küll, kuid me pole oma tootmismahtu väga kasvatanud. Sellest johtavalt on ka numbrid püsinud aastatel 2012 ja 2013 suhteliselt samad,” märkis Pertel.

Saarel asumine seab piirid. Ka aastaks 2014 ­ootab Pertel väikest kasvu, kuid suuri muutusi ei prognoosi, sest ettevõttel pole plaanis mahtu kasvatada, ja seda peamiselt saarel paiknemise tõttu.

“Peamiselt oma asukoha tõttu – oleme Hiiumaal. Nii toormemahukat tootmist ei saa liiga suurelt siin teha, see pole mõistlik,” seletas Pertel.

Selleks, et eksport püsiks, tuleb Perteli sõnul osata kliendisuhteid hoida. “Muu on teisejärguline. Seda, kuidas hästi hoida, peab vaatama iga ettevõtte puhul erinevalt,” lausus ta.

Vesset ekspordib kolmveerandi toodangust ­Aasiasse ja ülejäänu liigub Euroopasse. “Eelmisel aastal eksportisime Ungarisse, Itaaliasse ja ka Lätti,” märkis Pertel. Seda, kas aastal 2014 mõni uus turg lisandub, ei osanud ta veel öelda. “Iial ei või teada, mõni uus vana kindlasti. Mõni selline, kellega me tegime koostööd üle-eelmisel aastal. Selliseid tehinguid tuleb ka aeg-ajalt ette. Päris uute osas ideid on, aga kas need just 2014. aasta jooksul teostuvad, näitab juba aeg,” lisas ettevõtja.

Eestimaine looduskosmeetikafirma Joik on eelmise aasta ekspordinumbritega rahul. Teistele soovitab turundus- ja ekspordijuht Kadri Mäesalu uue turu erinõudmistega kiirelt kohaneda. Joik kuulub sektorisse, kus eksport veidi kasvas.

“Oleme rahul, sest asusime ekspordiga tõsisemalt tegelema alles aastal 2012 ja ekspordi osakaal on kasvanud vastavalt ootustele. Eriti rõõmsaks teeb meid Jaapan, kus algas toodete müük 2013. aasta juunis ja aasta lõpuks tõusid nad juba meie suurimaks ekspordipartneriks,” rääkis Mäesalu.

Joiki eksport paisus möödunud aastal 2012. aastaga võrreldes 44%.

“2013. aastal tegime eelkõige tööd ekspordipartneritega, kellega oli juba kontakt eelnevalt loodud, nagu Venemaa, Jaapan, Soome, Norra. Sel aastal plaanime, et kasv tuleks suurem kui aastal 2013.

Kui midagi peaks teistele soovitama, siis Mäesalu hinnangul on välisturgudele minemise puhul väga oluline kohaneda selle turu nõudmiste ja erisoovidega. “Selge on ju see, et tarbija Jaapanis on pisut erinev Eesti klientuurist,” märkis Mäesalu.

Kiduv eksport võikski hoogu juurde saada ­Aasiast. 4G-võrgu rajamine Indias võib anda jõulise panuse Eesti ekspordile, leiab sealne Eesti suursaadik Viljar Lubi. “Ericsson toodab 4G-seadmeid, India rajab samal ajal 4G-võrku,” kommenteeris ta Bloombergile.

Praegune väliskaubandus Indiaga ulatub Eestil Lubi andmeil 100 miljoni euroni, millest eksport moodustab 70%. Kaubavahetust peaks Lubi hinnangul elavdama veelgi ka võimalik ELi ja India vaheline vabakaubanduslepe.

Kindlustunne kahe ja poole aasta tipus

Eurotsooni ettevõtjate ja tarbijate kindlustustunne tõusis Euroopa Komisjoni andmeil detsembris 98,4 punktilt 100,0 punktile ehk pikaajalise keskmise näitajani. Tegemist on kõrgeima skooriga pärast 2011. aasta juunit. Tervet Euroopa Liitu hõlmav kindlustustunde indikaator jätkas samas trendis tõusu, kerkides 102,1 punktilt 103,5 punktile.Komisjoni sõnul tõstsid ­euroalal kindlustunnet enim jae­sektor (–7,8 punktilt –5,1 punktile) ja tarbijad (–15,4 punktilt –13,6 punktile). Samuti oli kõrge reiting teenusepakkujatel (–0,9 punktilt 0,2 punktile). Tööstuses oli olukord mõõdukalt hea (–3,9 punktilt –3,4 punktile). Ehitussektoris olid näitajad endiselt nõrgad, ehkki kuuga oli näha tellimusteportfelli seisu paremaks muutumist (–30,7 punktilt –27,1 punktile) ja samuti ollakse vähem pessimistlikum tööjõuturu suhtes.Majandususaldus paranes detsembris kolmest suurriigist viies. Hispaanias 96 punktilt 100-le, Itaalias 93,9-lt 96,2 punktile ja Hollandis 96,4 punktilt 97,9 punktile.

 

Naabrite kosumine pole veel mõju avaldanud

majandusministeerium2013. aasta novembris jätkus majandususalduse tõus nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Märgatavalt tõusis kuuga ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldus, ent selle mõju ei ole veel jõudnud Eesti ekspordinäitajatesse. Hästi ei lähe endiselt Venemaa majandusel ning eksport sinna oli taas tugevas languses.Samas oli 2012. aasta novembris ekspordimaht rekordiline, see andis ette kõrge võrdlusbaasi, mida on praeguses majanduskliimas raske ületada.Novembris mõjutasid ekspordi langust aastases võrdluses enim keemiatoodete ning masinate ja seadmete väljavedu, kahanedes vastavalt 30 ja 20 protsenti. Esimeses kaubagrupis oli suurim kukkumine orgaaniliste kemikaalide ekspordil. Seadmetest suurima osatähtsusega mobiilsideseadmete müük välisturule kahanes veerandi võrra.Mullu novembris olid ekspordi ja impordi mahud väiksemad ka eelnevast kuust, kahanedes vastavalt 4 ja 6 protsenti.Detsembris võivad prognooside kohaselt kaubavahetuse mahud eelmise kuuga võrreldes taas kahaneda, mille üks põhjus on sesoonsed tegurid ehk pikad jõulupühad. Samas eelmise aasta võrdlusbaas on küllaltki madal, mistõttu võib aastases võrdluses jääda tulemus samale tasemele. Eesti Konjunktuuriinstituudi detsembri uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksporditellimuste suhtes olid pessimistlikumad kui eelneval kuul.

 

Metallid suuremad kadujad  

10 kaubagruppi, mille eksport enim kasvas ja kahanes, eksport mln eurodes, 11 kuud 2013  

eksport enim kasvanud; 2013; kasv %Taimne punumismaterjal jms 0,1; 2320,1siid 28,3; 497,5vill, hobusejõhvist lõng ja riie 23,5; 438,6laevad, paadid 221,2; 290,4kellad ja nende osad 11,1; 97,9väetised 79,9; 83,4väärismetallid, muldmetallid 112,6; 68,2maagid, räbu ja tuhk 4,7; 61,8raudtee- või trammivedurid, seadmed 38,4; 58,5köögivili 11,3; 57,3  eksport enim kahanenud; 2013; kahanemine %Mustmetallid 241,4; -39,5mineraalne kütus, mineraalõlid 1107,0; -39,5tina ja tinatooted 0,6; -40,3tubakas ja tubakaasendajad 6,6 ;-42,9muud värvilised metallid 24,2; -43,4korv- ja vitspunutised 0,2; -47,5orgaanilised kemikaalid 59,8; -50,6kakao ja kakaotooted 11,4; -62,3tsink ja tsinktooted 0,8; -72,9nikkel ja nikkeltooted 2,6; -74,6

Loe kogu tabelit Äripäeva veebist www.aripaev.ee  

Allikas: Statistikaamet  

Eksport kahanes pea kümnendiku

Novembris vähenes kaupade eksport aasta varasemaga võrreldes jooksevhindades 9%, import jäi samale tasemele. Eksport langes kuuendat kuud järjest.Eksport langes ka oktoobriga võrreldes 4%.Novembris eksporditi Eestist kaupu 1,06 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,15 miljardi eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 96 miljonit eurot võrrelduna 10 miljoni eurose ülejäägiga aasta varem.Eestist eksporditi enim elektriseadmeid (19% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (13%) ning mineraalseid tooteid (11%).Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Venemaa (13%). Koguekspordi vähenemist võrreldes 2012. aasta novembriga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine Venemaale ja Rootsi (langus vastavalt 19% ja 10%). Eksport Venemaale vähenes peamiselt orgaaniliste kemikaalide, Rootsi aga elektriseadmete väljaveo vähenemise tõttu. Samal ajal suurenes eksport Lätti 7% ja Suurbritanniasse 34%.