Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rajame igasse Eesti linna ettevõtlusinkubaatori
Rahvaloenduse järgi tegutseb Eestis ettevõtjana 3,8% elanikest. Edu saavutamiseks peame palju enam ettevõtlusvaimu tekitama. Selleks tuleb igasse linna luua ettevõtlusinkubaatorid, kus korraldatakse inimestele tasuta ettevõtluskoolitusi.
Inkubaatorite süsteem toimiks nii, et kogutakse grupp ettevõtlikke inimesi, neid koolitatakse ning aidatakse äriidee põhjal äriplaan kujundada. Oma ettevõtjavõimetes kahtlejad saaksid seal koguda enesekindlust, et ettevõtlusega hakkama saada. Ja kui neist ka ei saa tulevikus ettevõtjaid, siis oskavad nad vähemasti oma rahaasju korraldada.
Tugi ka tegutsejatele. Koolituse läbinuid toetatakse seejärel ettevõtte käivitamiseks raha taotlemisel erinevatest fondidest ja projektidest. Tuleb tunnistada, et kuigi praegu on palju allikaid oma äriidee rahastamiseks (tööturuameti, EASi, arengufondi, PRIA kaudu jne), siis tavainimesed pole nende võimalustega kuigivõrd kursis. Samuti arvatakse, et raha saamiseks peab olema tutvusi või väga hea haridus ning tööalased kogemused. Kui värsked ettevõtjad juba tegutsevad, siis aitaks inkubaator neid tasuta tugiteenustega: raamatupidamine, turundus, müük jne.
Inkubaatorites tuleb inimestesse majandusalaseid teadmisi ja ettevõtlusvaimu süstima hakata juba noorest peast. Selleks peaksid inkubaatorid toimima ühtlasi kui huvialaringid, kus noored saaksid majandusalaseid teadmisi erinevate rolli- ja majandusmängude kaudu.
On ju teada, et kui meie noored lähevad ülikooli, siis on neil väga head teadmised keemiast, matemaatikast, füüsikast jm, kuid majandusest ei jaga üle poolte sisseastujatest midagi. See kitsendab nende erialavalikuid. Kui näiteks Silicon Valley edu saladust vaadata, siis pole selleks isegi mitte niivõrd nutikad ideed, mida müüakse üle maailma, vaid selles piirkonnas valitsev ettevõtlusvaim. Tänu sellele oskab vaat et iga kümneaastanegi oma idee ellurakendamiseks kapitali kaasata.
Eesti ettevõtlusinkubaatorite süsteemi rajamise rahastamisel oleks aga lahenduseks see, kui riik võtaks laenu. Hinnanguliselt oleks see summa paarsada miljonit eurot.
Koostöö vajalikkus. Tänapäeva avatud maailmas eeldab edu koostööd. Selle skeemi puhul võiks lisaks ettevõtjate ja inkubaatorite koostööle toimida ka koostöö omavalitsustega, kes omavad teavet piirkonnas olevate vabade tootmispindade jt ettevõtlusega tegelemise võimaluste kohta.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.